Sõnnidest

On kivine rada
Kruusane tee
Väändub mäe taha kalliks
paljasjalu mil kõnnid
Teetõkkeks äkki möirgavad Sõnnid
need kes sündinud Mais

Laupadel neil Veenuse täht
sarvedes kündmas surmasahk

Sa neid süga
Tunnete kõrvade tagant
Mõistustest sasi
Nad annavad teed
Hämmeldus tilkumas koonuilt

Sa polnudki matadoor