pühapäev, 25. detsember 2016

Kõik kuri, mida Sa teed, tuleb hullu Kuradina tagasi veel


Kõik kuri
mida Sa teed
tuleb hullu Kuradina tagasi veel
ja tema vits
on nii valus
et karjetest
näritult tummaks saab Su oma emakeel
2016
https://www.youtube.com/watch?v=mojrfw7SJ14


pühapäev, 30. oktoober 2016

(Haigele tüdrukule)



Plaks! Ja ma panen päikse põlema!
Õues ja pargis
tunned mind ära iga naks –
mul on lepatriinuga pats!
Aga siin
mööda koridore ma tatsan ja tatsan
voolikuga pudel taskus
Ema isa vennakest
läbi klaasi näen
siis kui pühapäev
Haigus mulle otsa vaatab peeglist –
mul on kiilaspea
Aga see va trollist koll
kiusab eriti mu kaisukarust koaalakest
Ah
te nagunii ei saa aru
Väljas pargis
kogu aja
kiigun
ootan suve
et siis Teie lahkuvaisse selgadesse
hüüda:
Pöörake
mind ju ära tunnete iga naks
mul on see lepatriinuga pats!
Aga seniks
panen päikese põlema!
Sellise sinise
õhtuse
ja
hilise
2016 okt

neljapäev, 27. oktoober 2016

Kas teie seas on selliseid kuulajaid?



Kas teie olete kuulnud:
Atraktsioonide käändtorudes vilet
öistel
laste mänguväljakutel
mis sinna jäänud päevadest
Tuulise orelisuuga
maha mängitult
huilates segaselt  – õõnsalt või rõõmsalt
sumbudes hommikukohvitassi  murdunud kõrva?

Kas Teie olete kuulnud:

Katkise rööbaspuu
lohutusviibet
purunenud partnerile –
killustunud paariskäetoele
Hetk enne vanametalli pressi
lõõtsmoonikust pigistusohet?

Kas Teie olete kuulnud:

Iseenese huikamist
omaenese varju kohinat
kui see ühineb kehaga
Vastu vaadates
viimasest
poolpoikvel uksega unenäost?

Ja kui Teie seda ometi kuulama juhtunud olete:

Olete:
Hääleta rääkivate
valusõnade muusikud
Trükistähtedega žonglöörivad
kunstihingede pöörangud
Ikka otsides asjade
olude selgade tagant
selgitust selguseks
Ealeski küll saamata
eneserahule alusteks
selle telgedeks...

Rõõmuks või kahjuks?
Tuhudes alles
karjatustes
on sündimas
sellele vastus...


2014

kolmapäev, 5. oktoober 2016

Sõna



Kultuuriveduritele
liidritele
anti aadressiks soe tuba
Et sõna ei saaks priipääset
ep hääleluba


2014

laupäev, 10. september 2016

esmaspäev, 22. august 2016

Mis võluv soolestik

Mis võluv soolestik
vaatas džihaadimees
Mis võluv soolestik
vaatas kodumaine maniakk
Mis võluv soolestik
vaatasid Apollo ja RR eduredelid
ehk lugeja pääkese ainurakk



2016

reede, 19. august 2016

Kes on kes



Mööda öist tänavat
mul tuli vastu üksik mees
Tuikes ta olek –
ei midagi erilist
Nuga peas siramas
kui kiriku rist –
ei midagi erilist
Käepide sel verine
ei midagi erilist –
Kõik süütaund magasid hommikust –
see veri polnud ju välja valgunud Kristusest

Vist?


kolmapäev, 3. august 2016

Vingu vingu põrsakene (Ving)



Vingu vingu põrsakene
aia vahelta
kerega valusalt kinni

Ise sa tara ju ehitasid
Ruiates seletasid: kaitseks –
ei üle ei ringi!

Aga nüüd 
teeeme
sinust ühe mahlase singi!



2016



laupäev, 25. juuni 2016

Kuidas kaval Kirjarüütel va Sinder endale kuulsust sai

Sarjast: Muinasjutud on muhedad, turujutud on lahedad



Istunud kord suure mure kaissu kooldunud seltskond lõkke ääres, seda väga üksildases metsakohas – et keegi nende juttu segama ei tuleks, ammuks salakõrv ei kuuleks. Arutatud, et mis nõuga rahva nurisemise leeki vähemaks või päris maha keerata saaks. Tulisemaks kui nende ees tasa hubisev tuli, läks kohevarsti lõõmavaks vaidluseks.

„Liiga palju räägivad meie alamad,“ kaebas kohtukulliküünistest meisterdatud ametiketiga pärjatud piiga.
„Ei, liiga palju kirjutavad!“ leidis Võimu Haldur.
„Kas on sel mingit vahet?“ heitis Meele Valvur nende suunas oma valvsaks ihutud pilgu.
„Muidugi on, see praegune: lausa nagu turbavälja põlemine – tasa miilab, vaat kui päris tulekahjuks lahvatab, mis siis saab, ah? Kus kõik ülemate patud päevavalgele kätte praadima pannakse! Pole sünnis ju!“ säristas Kohtupiiga talle vastu.  „Ja mis kõige hullem, kirjas kirjutatu jääb ju alles, paljad sõnad viib tuul homseks unustusse tuulduma.“
„Ei, seda saa küll kuidagi lubada, säärastel tarbetutel valgustajatel tuleb juba sündimisel keeled suust lõigata!“ täiendas teda Võimu Haldur, „aga meil puudub selleks vajalik seadustäht! Kahju! Oot, vaadake, mis või kes see veel on?“ hõõrus ta äkitselt oma silmi.
Nimelt piilus ühe jändriku puu tagant välja üks jurakas nina, mille valdaja näis agaralt endale olukorda selgemaks nuuskivat.
„See on nõid! Kohe tuleriidale saata! Kus on vahimehed, miks me ometi neid kaasa ei võtnud?“ kahetses Kohtupiiga.
„Kes sa selline oled, tule aga välja!“ hõikas ta oma vöölt pistoda pihku tõmmates.
Nina aevastas korra arupidavalt ja tõmbas endasse tubli sõõmu hetkeseisu karmi hõngu.
Aga Kohtupiiga pidi nina pihta ergutuseks veel mitu käbijunni viskama.
Ja siis said meie seltskonna lõkkesuitsust ja murest vaevatud silmad nägema üht õnnetut Kirjarüütlit, kel seni avaldamata kirjarullid üle õla puldanist kotis rippumas, nüüd puu tagant lõpuks välja astus.
Mehe raudrüü oli üpris mõlkis ja roostetäpine, ka kirjasulest odaots oli kõver ja väändunud.
„Miks sa nii armetu välja näed, kas said viimastel turniiridel kogu aeg peksa või?“ uudistas Meele Valvur meest veidi õelalt. „Ja kes sa üldse oled, mis  tõust ja soost? Esitle meile ennast!“
„Olen tähtedega sehkendaja, veergudega kaupleja, tulihingeline kirjapattude eest võitleja“ sõnas rüütel siiralt, ent alandlikult. „Va Sinder kõlab mu nimi.“
„Või kohe selline mees on meie teele sattunud, nagu umbes lendu lastud nool oled sina täitsa äkitselt õige üles märgi leidnud,“ elavnes korraga muidu morn Meele Valvur. Kaks ta kaaslast vaatasid teda algul üllatunult, siis juba suureneva huviga – ju oli kaaslane mingi salanipi otsa kätte saamas.
Vaid Va Sinder vaatas teda kahtlevalt, nagu siga lihunikku.
„Seega, viimasel ajal ei lähe sul päris hästi?“ uuris meest Võimu Haldur, ise mehe loppis välimust oma kasuks kaaludes.
„Ja  kus sinu vapp on?“ näppis Kohtukulli piiga tema varustuse ahervaremeid.
„Vaat vapi pidin mina panti panema,“ tunnistas va Sinder häbelikult, äkki kaeblikult nuuksatades. „Ka tahtsin oma veel ilmumata kirjaread juba ette maha müüa – aga keegi ei tahtnud.“
„Aga mis su vapi peal oli, on sel mingi tunnusmärk?“ uudishimutses piiga.
„Kolm valget valli,“ vastas Kirjarüütel väikese kõhkluse järel.
„Aga hobune, miks sa nõnda alandaval moel jalgsi käid?“
„Ära lendas!“ tõmbas Kirjarüütel ennast turri. „Reetur selline!“
„Ah, et sina oskad siis meil kohe nilbeid jutte kirjutada või?“ uuris Meele Valvur rüütlit üha ärksama huviga. „Kas sa patupalka teenida tahad? Ühe loriloo eest näiteks?“
„Selgitage palun lähemalt,“ tõmbas rüütel ennast kerra – kaitseasendisse, kes midagi aru ei paistnud saavat või siis osavalt lollikest mängis.
„Vaata, meil siin on pärispatust hinge vaja. Sellist ohvrilammast. Aga mitte ainult. Lisaks pead sina ühe väga ropu loo kirjutama, kus üht vaga last hirmsasti ära pilastatakse. Saaksid sa taolise tükiga hakkama?“
„Kah mul asja, mida osata,“ tõmbas va Sinder üleolevalt oma vägeva ninaga ennast õhku täis. „Ma virnade viisi teisi sehkendanud. Aga mis ma selle eest vastu saan?“  tõmbas kirjamehes korraga ennast vinna kaupmees.  
Mille peale kolmik oma pilgud kaalutlevalt ristas.
„Sõlmime sinuga õige kokkuleppe, muidugi suulise,“ hakkas Võimu Haldur kokkuleppe kotisuud kärmelt kinni köitma.
„Suulised kokkulepped, need on kõige auklikumad,“ kahtles Va Sinder.
„Me sõlmime ainult sääraseid, kui ei meeldi, astu otse perse!“ käratas Võimu Haldur juba kannatust kaotades. „Me laseme iga päev sind kohtukantsli pealt mahahüüdes tõrvata, pannes heeroldite pasunad hüüdma – sinu teised raamatud, mis seni rängas rahapõuas, saavad samas kaalus hõbedaga üles ostetud!“

„Aga miks sul nina nõnda valge on?“ märkas Kohtupiiga Kirjarüütli juraka nina sõõrmete ümber korraga rante, mis sealt kui kaks aupärga vastu helendasid.
„Jahuga vist koos,“ ühmas Kirjarüütel vaid, küll oma ninaalust käeseljaga ägedalt hõõrudes.
„Mida, käisid veskitega võitlemas või?“ uuris teda silmvidukil Meele Valvur.
Mille peale kõik see kolmik kooris naerma puhkes.

„Aga ikkagi, mis teil sest kasu oleks?“ ei jätnud Kirjarüütel jonni.
„Meil või,“ venitas Meele Valvur tõsinedes, „meie saaksime need seaduse ratta peale tõmmata, kes tõelist tõde liiga usinalt otsivad. Sest nende kahtluste ussid on kõige mürgisema nõelaga ussid,“ sisistas ta vastikusest kehast värisedes.
„Aga kohtutee kaudu saad sina endale märtrikrooni pähe, meie aga seaduse, et neil suud igaveseks saaksime lukku löödud!“
„Aga kui rahvas ikkagi aru saab?“ kahtles Va Sinder oma suurele puust sulele nõjatudes, mille terasest ots nüüd kõhklusetähti maapinnale kraapis. „Pealegi, mõni kirjatsunfti kannupoiss või isegi sealne kõrgem isand võib mind tõsimeeli ju kohtusse kaitsma tulla, mis ma neile ütlen?“
„Kui asi nõnda täbaraks kisub, siis tuleb meiepoolne ratsukäik,“ mõõtis Kohtupiiga talle kohtupingi pikkust parajaks. „Laseme sulle hullusärgi õmmelda, sellist õiget mõõtu, et ei pigistaks.“ Ta mängles muusana loovaks ergutuseks näppudega rüütli „tallivärvaval“.
„Hulluks tunnistada? Mind?“ ahmis Va Sinder õhku, endal aru kiivri alt välja kärssamas. „Te olete vist tõega liiga palju nõdrameelseks tegevat seent söönud?“
„Ah, mis sest erilist, näed Hamletkti mängis ju hullu, ei, see toob sulle vaid lisaloorbereid ja kinnismajja sa ei satu,“ lohutas piiga ja nõjatas vaesele kirjamehele oma pea korraks õlale.
„Aga kuidas?“ püüdis Kirjarüütel näitsiku palet oma õlal alles hoida, tolle põske püüdlikult suudlema kippudes. Oma kätt piiga undruku alla uudistama sättides. „Mu sõrmedel on hellad silmad,“ lubas ta.  
„Võigas peab see kirjatükk olema, nii et põlvist nõrgaks võtab, sinu kirjatüki vastu palju kaebajaid sünnitab,“ tõrjus Kohtupiiga Kirjarüütli kätt ja mesijuttu taas argiseks ja vagaks.
„Et asi ontlik välja näeks, pead sina selle roppkirja riigist väljaspool posti panema, õigelt, meie võimust väljaspool olevalt rajalt teele saatma,“ õpetas Va Sindrit Kohtupiiga veel enne lahkumist.

 Käsud käes, jäeti rüütel plaani hauduma ja kolmik sättis ennast minekule.
„Sa meenutad mulle kedagi,“ näris Meele Valvur veel korraks Kirjarüütlit oma pilguga.
„Keda siis ometi?“ ei mõistnud osatatu.
„Seda templisüütajast Herostratust,“ ütles too nii tasa, et rüütel ei kuulnud.

Üksi jäänud va Sinder sügas oma kongusnina – kuulsus vajas lisatiibu, närbunud aujärg tahtis ohtrat kastmist. Kirjarüütel jäi kauaks mõttesse.
„Tuleb vist laenata, üks kaebelugudega kirjutajast ori leida, või siis taoline tegelane lausa välja mõelda,“ arutas ta endamisi. „Midagi vanast kirjapajast tuleks ka uuesti lettile sättida, uueks kokku kleepida?
Või siis lausa ise kirjutada, nimme vigaselt, et kõik ikka usuksid? Ah, mis arutada, siin tuleb tegutseda, korraks piiri taga ära käia ja siis uudishimu äratava kohtulõõma taustal saaksin oma teisedki raamatud lõpuks ära müüdud,“ otsustas mees ja uinus.

„Aga äkki pannaksegi teine hullumajja?“ õõtsus Kohtupiiga nõtkelt oma hobusel.
„Las aga panevad, mis meil enam sellest. Tema töö on siis ju tehtud,“ ühmas Võimu Haldur. Meele Valvur vaid noogutas koos langeva päevarattaga – varsti algav kohus lubas peataset vagadust ja vaikimist – sellest punguvat murumadalat lugemust.

Kõik läkski nii nagu plaanitud. Valju kära saatel kohtupidamine tõi Kirjarüütlile Va Sindrile au ja suure hulga hõbedat ta kirjatükkide eest. Ka sai rahvas oma hääle tummaks karjutud ja nõnda õiguse nõudmise eest uue seaduse kaudu kaitstud ja mahatasutud. Kohtupiiga pidas kõne, mis kulda raiuti, Võimu Haldur hoolitses selle eest, et see ka seadusesse lukku löödaks, ja Vaimu Valvur valvas, et rahva meel liiga kõrgelt ei lainetaks.


esmaspäev, 20. juuni 2016

Kaasavara



Varvastes varblased keksimas
Õnn
astus õuele tasa ja vara

No mida sa ootad piiga
jalad kastest hõbedad
laskunud lakast salaja

Kallista ta ometi omale
hoiule
põuessa peidule –
see kalleim kaasavara!



2016

neljapäev, 2. juuni 2016

Kui tahtmine on vaevariik...

https://www.facebook.com/thavet.atlas.kirjastus/posts/602315326601092?comment_id=603671623132129&comment_tracking=%7B%22tn%22%3A%22R%22%7D

reede, 20. mai 2016

Raamatuesitlus "Sadakond nõiutud suitsukest"

http://kultuur.err.ee/v/kirjandus/9a113067-ee4d-44ac-bfdc-840a8b6e553b/eesti-kirjandusmuuseumis-esitletakse-thavet-atlase-varsket-raamatut

reede, 22. aprill 2016

Sadakond nõiutud suitsukest

https://www.rahvaraamat.ee/p/sadakond-n%C3%B5iutud-suitsukest/771333/et?isbn=9789949388783

reede, 15. aprill 2016

Estonian language

Fru to pronounce: Jäärapäiselt hääldame "jäääär".

Good luck! :)

neljapäev, 14. aprill 2016

Arvamus. Kõrgem kõrs, see niidetakse!

Sildid. Keerad paremale, sind tapetakse! Lähed vasemale, sind surmatakse! Ja kolmas tee - uue raja rajamine? Ah, jätkem unistamine, kõrgem kõrs meil maha niidetud on alati!

http://kultuur.err.ee/v/arvamus/ee596504-cad9-427f-a2f5-b1b0e104fcd6/mikk-parnits-elujouline-kultuur-uletab-rahvusluse-piirid

neljapäev, 31. märts 2016

Eesti keel

Eesti keel


Nagu üks
väikelinna korbatnud koorega
küürakil
upakil maja
ja
selle pirrpisikene
kärblasteluukne aknakene

Kuigi
pärani jah!

Ammu ammuli

Näitamas Maailmale keelt
SiniMustaValget eesti keelt

Ega ei näha...
Ega ei kuulda...
Veel...

Te kurat!
Sel tõmmake varjavad kardinat eest vähemasti!
Et teid kuuldaks
Aru saadaks
vaikimise häälestusse 
paemustrist mullast tummaks kantud eesti meelt


2010

pühapäev, 20. märts 2016

Kevad viskab end vinna

Kevad viskab end vinna

Higilinadesse
ja kreissae huugamisesse virgun
Hetk
ja juba
rahunenult
vaatan ringi
enesel üks sokk jalas –
teine kadunud
ära nii ammu....

Annan luulele ja Luulele suud –
ise olen ma mõlemale puujalaga mees

Jalg see
Jah
on
sokita
on täiskuu aegu langetatud kasepuust
aga ai kus valutab see olematu luu
kui saabus Mai
see puhtpurjus kuu

Aga kus kevad viskab end sääl vinna!
Sinna urvad
lehtedest
Raamat
kasvab
Laulud küll nukkerrohelised
kui keeled
tundmatud
petlikule kõrvale
kõlamas
väliselt?

Ometi – kõik panen lukku ja kirja

Pärast läeme Karla Kallaga
rongiga linna
Ostame säält
enestele
kahe peale
ühe paari kingi
Me kaks –
ühe puujalaga hinge...

04.03.2014


neljapäev, 3. märts 2016

Eesti maavarad ja neist rääkimine, kirjutamine

http://m.ohtuleht.ee/720624/katrin-lust-maavarade-mitte-uurimine-on-poliitikute-kuritegu-rahva-vastu

Huvitav, huvitav! Lausa irvesse ajab. Mis nimelt. Nimelt see, et raamatus "Elupiletiga Venemaalt" http://www.rahvaraamat.ee/p/elupiletiga-venemaalt-99-99/46302/et?isbn=9789949923922
seda teemat käsitletud ja seda andmepõhiseliselt. Nüüd äkki avastati. Sa mu meie!


teisipäev, 1. märts 2016

Reality Show

http://www.mirror.co.uk/3am/celebrity-news/jude-laws-minders-attacked-calais-7455214

EU tahtis endale odavaid orje ja mis sellest välja tuli

http://majandus24.postimees.ee/3601127/eli-majandusasjade-volinik-pogenikud-voivad-majandust-kosutada?utm_source=majandus24.postimees.ee&utm_medium=button_article&utm_content=3601127&utm_campaign=fb_social

Google püstitab isesõitvale autole esimese mälestusmärgi

http://tehnika.postimees.ee/3601623/isesoitev-auto-pohjustas-ajaloo-esimese-liiklusonnetuse

kolmapäev, 24. veebruar 2016

Täna on Madisepäev ehk ka ussi äratamise päev


http://teele.luts.ee/index.php?q=content/atlas-thavet-%C3%B5uduste-k%C3%B5lakoda-tartu-raekoja-katusel-katkend-1954-aasta-kevadel


reede, 12. veebruar 2016

Kommentaar Kenderile ja Tarandile jne jnt (ja nii tagasi)

http://www.delfi.ee/news/paevauudised/eesti/kaarel-tarand-kuni-kenderi-teosed-pole-lettidelt-kadunud-seni-mina-raamatupoodi-oma-jalga-ei-tosta?id=73667255


Kommentaar: Irw täiega. Nii muutubki läbi meedia pidevalt kedratav "eitus" läbimüügile "jaatuseks". Hakka või vandenõusse uskuma e tekitatud negatiivse turunduse sihilikkust. Ei mida uut muidugi, va templipõletajaid on ju varemgi olnud.