teisipäev, 12. juuni 2012

Üks traagiline mees




Ma tundsin üht meest
väga traagiline see mees
end iga päev õmbles kokku
ja lahku

Ikka
Lipati
Lapati


Lehekülgedeks kokku
Luulevihikuks kogus

Nõeludes valusat
enese
omade ja võõraste elu

Nii traagiline mees
et read põlesid kiiresti hõõgudes
need sündinud olid tema südame seest

See mees elas mu sees

Jah…
Oli
Tuli

Ja läks

esmaspäev, 4. juuni 2012

Laugude all




Uuh!
Ka minul on valvaja!
Oma valvur ja vardaja!

Nõnda porises mulle silmapiir

Kes? pärisin

Muidugi silmaring
pilgutas vastust mul horisont

reede, 1. juuni 2012

Ilmamaa peatus e. sünnipäev





Sünkpilvi tõugates
ja pärisomaks tunnistades

Küll tahaks öelda
urintasaselt ja lausa leekivil silmil:
Tule tuul ja tõuka pilvi!

Aga IlmaJaam
Ei mitte see 
kust vihma&päikest saab

Lubab vaid ajakohalist luuletust

Elagu IlmaJaam!

See peatus
mida läbides 
igaüks meist 
alul vanemaks 
hinghiljem nooremaks saab

Mu sisemine uks




Mu sisemine uks
aiva lukustub
Sulgudes (vedruvemblaga) – plaks!

Ainult paberil
sel näival vabadusel
avaneb taevasse või mulda 

Sillad me vahel




Lapsed

Need armusillad me vahel
Me verede kestmiste ahel
Mis me elulehekülgi lapates köites
tundeid otsekui avali pihult ikka toites

Isegi siis
kui me kehad on teineteisest kaugel
neist hinged hingavad nii lähedal