Sunday, March 20, 2016

Kevad viskab end vinna

Kevad viskab end vinna

Higilinadesse
ja kreissae huugamisesse virgun
Hetk
ja juba
rahunenult
vaatan ringi
enesel üks sokk jalas –
teine kadunud
ära nii ammu....

Annan luulele ja Luulele suud –
ise olen ma mõlemale puujalaga mees

Jalg see
Jah
on
sokita
on täiskuu aegu langetatud kasepuust
aga ai kus valutab see olematu luu
kui saabus Mai
see puhtpurjus kuu

Aga kus kevad viskab end sääl vinna!
Sinna urvad
lehtedest
Raamat
kasvab
Laulud küll nukkerrohelised
kui keeled
tundmatud
petlikule kõrvale
kõlamas
väliselt?

Ometi – kõik panen lukku ja kirja

Pärast läeme Karla Kallaga
rongiga linna
Ostame säält
enestele
kahe peale
ühe paari kingi
Me kaks –
ühe puujalaga hinge...

04.03.2014


No comments:

Post a Comment