Thursday, February 16, 2012

Lugedes aias noorkuu valguses Eesti uuemat romaani

Ta naeratas valgust
Niinõnda tundus
esialguses

Lehekülgi pidi edasi roomates
maitses küll kui soelääpas suvine õlu

Enne sügise valgumist viimase lehe mulda
sain targemaks!
Ega kohe kõige peale ei tulda
Jaa jah!

Tema kingitud Valgus oli madallaupselt labane
selles seedis ennast rahulolevalt vaid algus
Ei keskmist purelemist
Ei lõpppeatusse väänatud surma ei ulma
Kaks kaant ei enamat
Ikkagi enamkenam kui kirstul

At! Kõss!
need patumõtted!

Kolevalus oli kui tõusin püsti
Tagumik tegi naksti
Kärss kärnas
Meel näljast puha sinine

Kana kaagutas kusagil reklaamis
Kas ka munes?
Läen perra vaatama

No comments:

Post a Comment