Thursday, June 25, 2015

Aeg on teine, õõnen tõõne



Mul üks nägu
Unest
aeglase vine
ja vinnaga
Vanaisast
Ta esimese Eesti
aegasjalik suvehommikus kobistamine

Sahvriukse kriuks
Kassi nuruv kurin
Lohinal
möödaminnes
ja tagantkätt nappsuine: „Kõtt!“

Köök
Kus põrnitseb lauavagudesse küntud põrandalt aeg
ja kuusekäbidega kell käib sel klõbinal kannal
Pliidi alt sädemeid viskub
kui kuiv kuuseoks susatakse
tulele hakatuseks

Aknast näeb
udust jalutuks niidetud
Hildat
„No joba jälle tulep seda Rootsin tettut  hobeseniidukit lainama
Ah, ja mina käkse kaitskümmend aastat hainte all
Ei anna!“
Räägib vanaisa hääl ja ettevaatlikkus


Viljakohvi lõhn
kannus
millel rukkipead tolmlevad
Soolane
põski ja käsi
hingamist
määriv suitsusink
Kümme praetud
poolpunase
rammusa rebuga muna
kallerduvad taldrikul – „Poig, aig om ärgata!“

Küll tahtsin siis ja nüüd seda poolund hoida
kinni pidada
lausa raamidesse rabada!

Aga aeg
on teine –
vihaselt linnane
jah nii ennevidevikuline
Mürre
ja
õõnen tõõne...


16.01.2015




No comments:

Post a Comment