reede, 12. juuni 2015

1939



Väikeetnoste südamed sulasid ära
silmaveeks
Sel viimasel
rahukevadel
1939

Moskvas
Neid pisaraid –
mitte ühegi rahvuse omi
ei uskunud ammu üks piibuga Mees

Ja kui ka mujale vaadati
lootmises kiigati –
Läände
Itta
Lõunasse
või
päris Põhja –
Ep kusagil paremat
elusat nahka –  vaid parkimine uues kuues ja hääduses

Ent Firenze sekretär* naeratas Põrgus
nii malbelt kuulates taustaks Dante piinamiskisa
ise istudes sarvedega kroonitud peadega ühises lauas
Kõlistas sulenoaga pokaalil
ja ütles:

Jõujooneline globaliseerimine
see tõeline 
alles on ees


2010/2015

Kommentaare ei ole:

Postita kommentaar