Mul üks nägu
Unest
aeglase vine
ja vinnaga
Vanaisast
Ta esimese Eesti
aegasjalik suvehommikus kobistamine
Sahvriukse kriuks
Kassi nuruv kurin
Lohinal
möödaminnes
ja tagantkätt nappsuine: „Kõtt!“
Köök
Kus põrnitseb lauavagudesse küntud põrandalt
aeg
ja kuusekäbidega kell käib sel klõbinal
kannal
Pliidi alt sädemeid viskub
kui kuiv kuuseoks susatakse
tulele hakatuseks
Aknast näeb
udust jalutuks niidetud
Hildat
„No joba jälle tulep seda Rootsin tettut hobeseniidukit lainama
Ah, ja mina käkse kaitskümmend aastat
hainte all
Ei anna!“
Räägib vanaisa hääl ja ettevaatlikkus
Viljakohvi lõhn
kannus
millel rukkipead tolmlevad
Soolane
põski ja käsi
hingamist
määriv suitsusink
Kümme praetud
poolpunase
rammusa rebuga muna
kallerduvad taldrikul – „Poig, aig om
ärgata!“
Küll tahtsin siis ja nüüd seda poolund
hoida
kinni pidada
lausa raamidesse rabada!
Aga aeg
on teine –
vihaselt linnane
jah nii ennevidevikuline
Mürre
ja
õõnen tõõne...
16.01.2015