Monday, February 4, 2013

"Elupiletiga Venemaalt -99,99 -" katkend


Viieteistkümnes päev

   Julial oli sugulasi. Ilmatu hulk. Väga palju kohe. Hulga rohkem kui Rolandil. Igatahes. Ema ja isa elasid lähedal – mõne minuti tee. Viiekordse maja ukse ees istus parv vanamutikesi, paksudesse, ilmetutesse palitutesse mässituina. Nad vaatasid neid uurivalt nagu võõravõitu saaki piidlevad linnud.
Viies korrus, vana ülevärvitud uks ja päevinäinud ehk Hruštšovi-aegne uksekell. Mis suutis toota sellises koguses detsibelle, et selle helistamisel kajas majas sosistamine: „Number 118-sse on külalised.“
Lävepaku tagant avanes kolm tuba Euroopasse. Laualookus ja lahkus olid venepärased. Rolandi lauale löödud Vana Tallinnat tunti siingi. Kalevi šokolaadi mäletati veel vägagi hästi.
Poliitika arutelu oli paraku õrnhabras, mõrane, ämblikuvõrgune klaas, sellele ei koputatud.  Vähemasti mitte kohe. Sõnadega ei uisutatud sel ammuks mitte.

Roland sai kohe aru, et siin majas on võim naistemaffia käes, ainult püstolid puudusid. Ta muigas kogenult: sõnakuulidega on kergemgi tappa. Hinge auklikuks lasta.
Talle anti esialgu armu, kuigi teda kahtlusalusena silmadega puurides justkui üle kuulates.
Julia ema Katja – Jekaterina, selline rahulik ja tasane tunduv, aeg-ajalt vanaveneliku samovarina õhkav lembe olend, võis nii sõnalisi auilutulestikke korraldada või siis, nagu ta nimigi ütles, „Katjušana“ – BM-14-na su mõttelise tagumiku lausete lähimaarakettidega lausa ribadeks lasta. Oleneb sellest, kuidas sa käitunud olid. Tema tütrega. Eriarvamuste puhul liiga vara alla anda samas ei tohtinud – see olnuks nõrkuse märk.
Roland naeratas tahtmatult – selline balansseerimine tundus kuidagi naljakalt jubedavõitu.
Kuigi selliseid kõrgusi ta ei kartnud. Kohe põrmugi mitte.

Ainult Julia tundus veidi kui kontvõõras omas koduski, sihuke oma fantaasiates lendlev liblikas. Õrn ja hapralt arusaamatu ka omadele. Roland aimas seda Julia poole heidetuist, omaste kõõrdpilkudest. Ise tundis ta samastumise eelmängu aina kõrgemaks kasvavat tempot. Ootamisest üleskruvitud kui peatselt saabuv, viljastav tunnete ja füüsiste orgasm.

Nad võtsid kaasa Julia televiisori, tuliuus vatitekk ümber mässitud. Telekas oli meelelahutuseks, tekk liitjaks.
Jaa, tekk pidi ühendama. Ühise teki all saavad kaks inimest ikka üheks. Kolmanda tulekuks.

Lapsukese? Ainult, et kuna siis? Kes seda nüüd teab. Lahendusvastused tuksuvad-tiksuvad vaid südametes. Kehakellades, millised suudab peatada vaid Vikatimees.

No comments:

Post a Comment