Kogu see uni

Ses unes ma aina lükkan lund
nii kohevat ja sõmerat

Kui narrus käes vaid maalrikellu
--------------------------------------
Nii mul tundub
--------------------------------------
Kesk ääretumat välja
karjeks avan suu:
„Mu Jumal,
kas see ongi sinu avat Poogen?
Miks sel pole rida, täppigi!?“

Naer vastuseks mul lõhkab
trummikiled mõlemad

Taipate?
Mis irv!

Jah
Daamid
Härrased
Kas teie pole näinud sarnast und?

Nii üksi
eraldi?
Te mõtelge

Ma seniks läen
lükkamaks lund
nii kohevat ja sõmerat