Eestlane öisel ristteel

Sa sõrmitse oma ajakukrust
nukrust

Nende noorushetkede arutust
kus kajana kuuldel mälestushuiked
kui lahkuvate sügiseste
luikede lend

Näppides neid meeltes kui viimseid sente

Mu kassalaekast saad lisa
võin müüa

See maksab vaid hingehinda
Rahu!
Ma ei käi pinda

Sul niigi puudub valikuvabadus
veres ringlemas vaid alandus

Aadrit nüüd lasen
vaid kolm tilka

Mitte minult
sa rumal!

Mu saatan
Mu jumal!

Miks minu tapsid
narrusekuube enese rüütanud Kaval Ants?