Poogna Ime I

See päev…
Kui…
Lauriito kirjas sotsiaaltemaatilisele üllitisele sooja pooldavuse
No pehmendus paitavaks Jaa’ks
Ei jaganud verbaalseid lakse – kohe mitte üldse!
Mikromegas arvustas sadat teost matemaatilise numberhindega
peale selle kuulsa ühekordse viie
KamskiV ei jämminud grammatikaga
ei plaksutanud nüpeldanud parknahalist luulet keelepiitsaga
Kuuvariasfaldil kaotas ära keeleluisu
omandades Taarausu
Anli Eha avaldas räige thrillerisüžee
Hollywood’i stsenaristid said sest koolnukangestuse
Mouthblock blokkis ära kõik võõrsõnad
kirjates-karjates kristallselget eestikeelset räppi
Rattus kleepis oma profiili profiilsed ja otsevaatesed fotod
Walgekaaren andis lubaduse mitte iial enam riivida riimluulet
Kaur Riismaa hingas välja haikukogumiku
rännates ajas asutas Siuru
visates sealt välja Tuglase
Aleksandra Tšoba ei flirtinud enam
AlexanderVertigo’ga
Margit Peterson hülgas konkureeriva Facebooki
põletas pilguga maani maha Pärnu Kuursaali
Iida kinnitas rinda komsomolimärgi
trükki andes järje „Järvesuu poiste brigaad’i“
Katariinast ära tütarlaps põgenes
Poognapolitsei nüüd teda otsimas
Mathilde kudus rämeda vemmalvärsise kägistava salli
sellise rästikkarva halli
Tolmukas tolmutas kõigile sinepigaasi
kõik köhides kordasid igat ta fraasi
Maximus ratsutas paraadsammul Ratsionaalsusel
hingeluulele diagnoosides ränkraske puude
Kunamollane kolis elama Alicele seltsi Imedemaale
uskudes nüüd mesijutte ja muud roosat kraami

Ah!
Oh!

No on Krt!
kõik ei mahu ära!
Mul ei ole printerkassetis nii palju paberit
Ega tahma
Et sõnamustaga katta seda valget süütust
Seda Imet
Päeval mil see juhtus

Poognas poegis ilmale Ime!
Nüüd ja igavesti!
Poogen!

Tra!
Ei lase see sait sust lahti
Sunnib avama suu – ja kirjasahtli