Sa osta mult pilet!
Siia
varaõhtu poolt suudeldud
vikerkaarelt laenatud värvides Lunaparki
Näe kuis mängurong kihutab
kandes lapsi
neid süütuse hingi
Sa ju kunagi ka sel raudteel kilkasid
kesk õhupallides vagunite rataste rõkkeid
Aga sinul nüüd
õlgadel kibeduste kogemuste pagunid
mis maadligi surumas raskelt
laskmata küüsi sust lahti
Olgu!
Vaata mul silma
mitte must läbi kui elutüdimust!
Siin lähedal
otse Unustuste tänava nurgale toetunud
käsipõsakil ootamas sind
üks vanakraami poeke
mille ust avades heliseb maikelluke
müügilettidel su täitumatud unistused reas
mis kunagi tulitasid südames peas
Need kõik!
Vaid osta!
Kuhu sa nüüd?!
Jah
Aru ma saan…
Eilsed unelmad madalad
ja südame varjatud pool ei tahagi
ennast uuesti haavata
kummardada
võtmaks see sent
ostmaks
kroonimaks
täitmaks
neid vanadeks väsinud unelmaid
Sa osta mult pilet!
siis vähemasti
enesele naeratuseks
See ei maksa sentigi!
nõudes vaid eituste eituse tahet
Ja naeratus
ju rõõmu rõõskroosat karva pilet
mis pitsatiks vannutab sääl palet
Sa vaid vaata!
Mida sul pole?
Siis osta mult peegel!
See maksab vaid hingehinda
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar