Te teate ju nagunii

Tartu bussijaama ootebarakis
Istus pingil vanamees
Ümmarguste hõberaamidega prillid peas
Nagu sakslastel viiekümendate aastate filmides
milliseid eksponeeriti Nõukogude Liidus
Te teate ju nagunii?

Lugedes pehmeil huulil Nietzsche
„Ecce homo“
Ma ei hakka tsiteerima
Te teate ju nagunii?

Astus ligi üliment
Haugatas: Kuradi bomž!
Ja toksis pealtnäha süütult labajala ülemist osa
kust algab säär
kus asub valu ja närvipunkt
Te teate ju nagunii?

Politseinik öötööst nii kurnatud
Mingis klubis
Olles pidanud lahutama kaht luuletajast kaklejat
Ühel verine nina
Teisel suus karje: Sitane oblomovist!
Te teate ju nagunii?

Selline ebaregulaarne suguelu rikub ju närvikava
Enesel noor naine kodus või polegi?
Paigalda kasvõi nahaalune kiip!
Pole ju midagi raskemat mitteteadmisest
Te teate ju nagunii?

Vaatepildi maotusest
üks daam keskea peatuses juba väljunud
kõverdas nina ja lehekülge Pr. Ilvese kokaraamatust
Kuigi ta memm oli esimeses vabariigis pesnud pesu
ja keetnud ohtralt mundris kartuleid
Mõtlemata: Kellele jäävad koored?
Te teate ju nagunii?

Kuigi
Kuigi kõigil tegelastel näitasid isegi kellaosutid ühte suunda: EU roopasse!
Seda te teate nagunii!
Kindlasti!