Õhtul
Viiv enne seda
Kui Hullumajale kinnitati kivitahvel:
Vabu kohti ei ole
Nägin superego ründamist
soojadesse hingesügavikesse
Sukeldumist
Pärispõhjast mudast haaramaks
Sellest vaikis
Targu…
Harpuunitud keelekas
Limpsas kõrvade kliitoreid
Rääkides läbi mina
Loetles asju kui rivistusel
Veel võttis sõna kodulinnast
mille tänavaid ta polnud juba aastaid
suudelnud tallagagi
Mingit hullodavat niitnuudlisuppi
kiirelt ahmis
Lahmides
nagu Puustusmaa kunagi Moskvas
enne kalamarja ja kuulsust
На мудрых судьба вешает страдания
Всегда…
Mida veel toob öö?
Kus hingi
ja Undi asju
Või päev?
Milliseid tuleb üle elada
Põleda
Enne küpsemist leivaks
Millest tahaks murda tükki
Kahtlemata selle hinnasildile stambitud numbreis
А Гомеру отвесь кусок булки
Он же с ума сходит от крика сирен
Сирен!
Sireen!
Aga vabu kohti ei ole
In madness we are all the same…
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar