Tuhksuhkrustatud Jõulutunde remix

Üle laantevõrade
tallad riivamas puudelatvade tornivaid tippe
Külade linnade tulede virma
Läbi end puurides südamete
pisaranäärmetesse külmunud soolvee
Järsult lüües lahti vanaarmise hinge
sööstab sinusse Jõulutunne
Ah mis aastaid tagasi jäätus juba talveunne!

Äratab nii tasa
et sa ei julgegi hingata
Pannes pea su õlale
vaikuse poolt tabatult vaikselt
tantsite aina kiirenevat valssi
otse uue aasta sülesse

Tahaksid sa nüüd sosistada?
Ärge ajage mind ülesse!

Enne Jõuluõhtut

Mida sa siin mõtled või oled. Kõik mu üksikuks jäänud sokid said välja riputatud nagu räimepüügi mõrrad. Oleks kommipoegagi sees! Aga ei! Ainult naabrilapsed närivad hinge ja nätsu-põrgulised korraldasid raketisõja. Koridoris loomulikult. Haavatuid palju. Õnneks ainus langenu paistab olevat minu Jõuluusk. Politsei ja kiirabi paigaldasid püstakusse ajutised inimvalve postid. Pagan, küll mängivad hästi! Kaarte muidugist. Politseimees on vist rohkem auru all kui medvend-nõuab juba ka majast väljumise eest maksu.
Lisaks saatis Jõuluvana sms-i: Ei lasta mind laevale, nõuavad mingit isikudokumenti ja esinemislitsentsi. Põtradega suhtes ei saa üldse jutule-mingid EU normatiivid. Mis see EU üldse tähendab? Ei Unistustele?
Samad jamad saani suhtes. No mis ma sinna lahtrisse kirjutan, küsimuseks: sõiduki keretüüp?
Vaat nii.
P.S. Pole purjeski.
Veel.

Õhtu:) Kaur Riismaale

Õhtul
Viiv enne seda
Kui Hullumajale kinnitati kivitahvel:
Vabu kohti ei ole

Nägin superego ründamist
soojadesse hingesügavikesse
Sukeldumist
Pärispõhjast mudast haaramaks

Sellest vaikis
Targu…

Harpuunitud keelekas
Limpsas kõrvade kliitoreid
Rääkides läbi mina
Loetles asju kui rivistusel

Veel võttis sõna kodulinnast
mille tänavaid ta polnud juba aastaid
suudelnud tallagagi

Mingit hullodavat niitnuudlisuppi
kiirelt ahmis
Lahmides
nagu Puustusmaa kunagi Moskvas
enne kalamarja ja kuulsust

На мудрых судьба вешает страдания
Всегда…

Mida veel toob öö?
Kus hingi
ja Undi asju

Või päev?
Milliseid tuleb üle elada
Põleda
Enne küpsemist leivaks
Millest tahaks murda tükki
Kahtlemata selle hinnasildile stambitud numbreis

А Гомеру отвесь кусок булки
Он же с ума сходит от крика сирен

Сирен!
Sireen!

Aga vabu kohti ei ole

In madness we are all the same…

Te teate ju nagunii

Tartu bussijaama ootebarakis
Istus pingil vanamees
Ümmarguste hõberaamidega prillid peas
Nagu sakslastel viiekümendate aastate filmides
milliseid eksponeeriti Nõukogude Liidus
Te teate ju nagunii?

Lugedes pehmeil huulil Nietzsche
„Ecce homo“
Ma ei hakka tsiteerima
Te teate ju nagunii?

Astus ligi üliment
Haugatas: Kuradi bomž!
Ja toksis pealtnäha süütult labajala ülemist osa
kust algab säär
kus asub valu ja närvipunkt
Te teate ju nagunii?

Politseinik öötööst nii kurnatud
Mingis klubis
Olles pidanud lahutama kaht luuletajast kaklejat
Ühel verine nina
Teisel suus karje: Sitane oblomovist!
Te teate ju nagunii?

Selline ebaregulaarne suguelu rikub ju närvikava
Enesel noor naine kodus või polegi?
Paigalda kasvõi nahaalune kiip!
Pole ju midagi raskemat mitteteadmisest
Te teate ju nagunii?

Vaatepildi maotusest
üks daam keskea peatuses juba väljunud
kõverdas nina ja lehekülge Pr. Ilvese kokaraamatust
Kuigi ta memm oli esimeses vabariigis pesnud pesu
ja keetnud ohtralt mundris kartuleid
Mõtlemata: Kellele jäävad koored?
Te teate ju nagunii?

Kuigi
Kuigi kõigil tegelastel näitasid isegi kellaosutid ühte suunda: EU roopasse!
Seda te teate nagunii!
Kindlasti!

Luulekogu müük

Kõiksepealt pead sa rääkima
juttu tegema kultuurist
Selle väljasuremisest
seda kruvi keera jutussa
kivissa maalitud südameile koputa!

Parem on kui kannatad sa prille
Vaimustu ka Tartu vaimust
Tema peast
Ja timukast
Kel multikulti mõek

Raatuse ja
Küüni tänaval
Ristiisa pubi ees
Jah just sääl
Kus plakat
Al Caponega
Sigari ja irvel lõustaga

Kaubamaja laskuvas ja tõusvas liftis
Üheaegselt mõlemis

Ka peldikus sa müü-ses avalikus pissiruumis-irw

Ja keeldumiste lubamiste vihmas
Lipsuta ja ilma

Pargis
pingeilpinkidel vaidlemised
Elu üle
Mis vist kestaks
sinu surmajärgsesse hommikusse

Sa müüd või polegi sind olemas!

Kuuled tänavate foorumeilt:
Luuletaja on Paradiisist laskunud parasiit!
Tiibadeta muideks…

Öine müük on hulksa lihtsam:
Ühes käessa teosta
teises kaalud tellista

Keegi karjub pimedusta põõsastasta:
Mitte riiulissa lebamassa!
Lugemissa serviti sa müü!

Osta või nätsti!
Keelduja saab tundma viiekilost kultuuritust
Otse
Vastu larhvi
Tundma pead vaid pimiklinnas liikujate masti

Ostetakse luuleraamat

Enamasti…

Lumememme pojad

Eile
Esimesest valgevatisest lumest
tegime me lumememme
Üllatus meid hommikul kallistas
Tema järel pojad seisisid
rivis nagu elavantsid vanaema kummuti peal
Kes nad tegi
Kes seda nüüd teab
Öö vaid nägi
Tema aga ei räägi
Usaldab vaid tähti ja jõulukuud

Issi
Enesel suu kriipsune muigas:
Miskipärast pole näha lumetaati

Emme kurjustas tasa
Meie ära kuulsime ikka:

Eks ta läks jõlkuma
Otsima enesele nooremat plikat

Võta aega!

Võta!
Enesele aega
Sellest suurest kohvrist
Nagu Pipi kullakollaseid münte jagas koos sinuga

Vaata üleõla tagasi!

Üht pisiplikat näed
Kel palves käed
sind palumas:

Luba mul mängida!

See tirts sina ise
Pisarais silmades
Ei! kartuse valus