Talv

Vaata!
Kas märkad suvel murtud kõrkjatest paate?

Külmuduna tiksub mulle Su otsavaade

Ära nõrgudes
tagasi laande

Mustavale soojärvele peale
vead jäänahast kaane

Sellele põskedele näpid hõbejäiseid lilli

Mulle?

Kingid kulunud hõbetaalri
ja pragunenud pajuse pilli

Ma sellega hüüan:

Ah!
Sa metsalise loom

Jah!

Su padrikuisse piiluv iseloom…

Sa TaliKuninganna…

Ja mina?
Tummuse trumm?

Kuulmata jääb Sulle sellelt taotud hümn

Kuni jälle saabub Kevade

Minu sünd