Sunday, September 11, 2011

Veel!/ See otsatu naiivsuse kaelarihm

Ma lasen sust lahti
kui vesi Su kehalt lahkun
alla liueldes kaasa võttes kõik Su kumerused

Mälu ülemisele riiulile need kummardan

Las teavad kõik!
Mul korraga sellest ükskõik!

See otsata naiivsus!
Avab kõik minu luugid ja uksed

Mu sõrmedel on silmad
Öösel nii lahtised
Uurivalt kissis

Või kavalusest?

Kõlblus vangutab pead

Hommikulehes oled esikaanel
Trepilt laskudes
naabrivanamehe huulil
ta kassi nurinal nurrumises

Linnas
kõigis reklaamtahvlites
tulpades
Su nägu
Tänavasiltidel ainult Sinu nimi

See otsatu naiivsus!
Avab kõik minu luugid ja uksed

Raekojakell
Just enne kahtteist
Sekund enne kui osutid
Need ju Meie!
kohtavad teineteist

See otsatu naiivus!
Avab kõik minu luugid ja uksed

Oma õlale toetan pea
Hetkel kui Sind pole lähedal

See otsatu naiivus!
Saab minult ja Sinult vaid hellust!
Avab kõik meie luugid ja uksed


Ma pole vaene mees!
Taas ma armunud!


Eemal otsapidi pihus ringiratast Naiivsust jalutab Saatus
Taskus võltsitud märgitud kaardipakk
Iga tiiruga lüheneb ring

Me meelteheitlik rapsatus
Katkeb otsatuks ling

No comments:

Post a Comment