Enne minekut
otsimaks roosi
Vaata hingede alla
nende varjatud poolt
Kui kobruleht
Sametiselt hall
Pehme
Sõrmede all
Lööb õide puudutusest
Selle ammuse puudumisest
Ja see pole postkaardi ilu
Kas see ongi elu?
Äkki Su enese oma?
Mängi!
Ikkagi Su omaenese lelu
täis kramme ja kriime
et hing oiatab magusjõhkrasest valust
Roosid närbumas
Mineku tee täis nende viimast lõhnamist
Jääb otsimata
Mis olnuks?
Teadmata…
…mata …mata
Matab Su hinge
Nii elusalt
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar