Ma lasen sust lahti
kui vesi Su kehalt lahkun
alla liueldes kaasa võttes kõik Su kumerused
Mälu ülemisele riiulile need kummardan
Las teavad kõik!
Mul korraga sellest ükskõik!
See otsata naiivsus!
Avab kõik minu luugid ja uksed
Mu sõrmedel on silmad
Öösel nii lahtised
Uurivalt kissis
Või kavalusest?
Kõlblus vangutab pead
Hommikulehes oled esikaanel
Trepilt laskudes
naabrivanamehe huulil
ta kassi nurinal nurrumises
Linnas
kõigis reklaamtahvlites
tulpades
Su nägu
Tänavasiltidel ainult Sinu nimi
See otsatu naiivsus!
Avab kõik minu luugid ja uksed
Raekojakell
Just enne kahtteist
Sekund enne kui osutid
Need ju Meie!
kohtavad teineteist
See otsatu naiivus!
Avab kõik minu luugid ja uksed
Oma õlale toetan pea
Hetkel kui Sind pole lähedal
See otsatu naiivus!
Saab minult ja Sinult vaid hellust!
Avab kõik meie luugid ja uksed
Ma pole vaene mees!
Taas ma armunud!
Eemal otsapidi pihus ringiratast Naiivsust jalutab Saatus
Taskus võltsitud märgitud kaardipakk
Iga tiiruga lüheneb ring
Me meelteheitlik rapsatus
Katkeb otsatuks ling
