Wednesday, January 5, 2011

Uitmõtted/Kui seda varju ees ei oleks





Õhk põlvitab kuumusest
tulipunkt leitsakus
Päike aiva kõrgemale kerib
termomeetri skaalatrepi pulkade kõrinal

Ja vari kaob maalt
Lahkudes kehadest asjadest
Laisalt lehvides eemale sallu
Lehva lehva
Nägemist
Jääge ellu

Sääl jalutult tuiab ja ümiseb
Laulu õhtust
ja veeniverre kastetud loojangust
Mil jõu ta tagasi saab
Tiibu sirutab üle küngaste
lauskmaa

Kuis tema viskub kehale järele
Ahnelt omastab
Hüljates veel enam võrgutab
Kui heitlik
kaksikust armuke

Öös jälitab murdjaid kiskjaid
nende tegusid emmates
ingleid ei iial

Päiksepeegel kuu
andes tal suud
enesevarjutusest olemast lakkab

Asfalt õitseb
musttumeda keelega üksindust maitseb
Kord ühendab end kuuenda meelega
lahti siis enesest jälle lahkab

VariHetk hommiku saabumisel
esimesse päiksekiirde
korraks kildudeks variseb

Ööseks end kogub

Varitseb maas
Valitseb taas

No comments:

Post a Comment