Stalkeri ümarlaud ehk Belials&Co poolt kontrollitavad „valed”? Ise kontrollime, ise võidame?

Stalker 1999

Parim raamat

Kandideeris 15 romaani, neist hääli sai 13. Hääletajaid oli 27. Võitnud romaani tõlkis Mario Kivistik.

1. Dan Simmons «Hyperion» (Hyperion; 1989) (Varrak) 106 – suur vahe teise kohaga
2. Robert A. Heinlein «Nukkude isandad» (The Puppet Masters; 1951) (Elmatar) 48
3. Terry Pratchett «Fantastiline valgus» (The Light Fantastic; 1986) (Varrak) 41

Parim algupärane jutustus

Viie valitud lühiromaani ja jutu paremusjärjestus selgitati välja 13 hääletaja abil.

1. Lew R. Berg «Vaimudejõe viirastused» («Mardus» 1998; nr. 1–3) 40
2.-3. Jaan Kaplinski «Hektor» («Looming» 1998; nr. 1) 39
2.-3. Kristjan Sander «Galahar» («Algernon» 1998; detsember)

Parim algupärane lühijutt

Viie valitud lühijutu paremusjärjestus selgus 21 hääletaja hinnetest.

1. Karen Orlau «Oraakli surm» («Algernon» 1998; detsember) 80
2. Karen Orlau «Elisale» («Algernon» 1998; detsember) 62
3. Maniakkide Tänav «Doonorelundid» («Algernon» 1998; november & «Mardus» 1998; nr. 5) 57

Stalker 2000

Ulmeajakirja «Algernon» auhind parimale debütandile

Hääli andsid 26 hindajat.

1. 75 punktiB. S. Bailey
2. 61 Siim Veskimees
3. 58 Wõrokas

Stalker 2001

Parim romaan

Kandideeris 47 romaani, neist hääli sai 28. Hääletajaid oli 53. Võiduromaani tõlkis Juhan Habicht.

1.Orson Scott Card «Enderi mäng» (Varrak) 135 punkti
2. Dan Simmons «Hyperioni langus» (Varrak) 87
3. Robin Hobb «Salamõrtsuka õpilane» (Varrak) 85

Stalker 2002

Parim romaan

Kandideeris 40 romaani, neist hääli sai 22. Hääletajaid oli 44. Võiduromaani tõlkis Juhan Habicht.

1. Roger Zelazny «Üksildane oktoobriöö» (Varrak) 119 punkti – suur vahe teise kohaga
2. Philip K. Dick «Bladerunner: Kas androidid unistavad elektrilammastest?» (Tänapäev) 67
3. Charles de Lint «Kusagil lennata» (Varrak) 65

Stalker 2003

Dan Simmons «Endymion» (Varrak) 151 punkti – pea kahekordse vahega
2. William Gibson «Idoru» (Varrak) 86
3. Philip K. Dick «Ubik» (Tänapäev) 84

Parim kogumik

Kandideeris 11 kogumikku. Hääletajaid oli 41. Võitnud kogumik on originaalkogumiku tõlge eesti keelde.

1. William Gibson «Põlev kroom» (Tänapäev) 95 punkti
2. Pasi Jääskeläinen «Taevast kukkunud loomaaed» (Skarabeus) 88
3. Raul Sulbi (koost.) «Eesti ulme antoloogia» (Varrak) 76

Parim algupärane jutustus

Kõik kandideerinud 21 jutustust said hääli. Hääletajaid oli 35.

1. Indrek Hargla «Püha Graal – 1984» (autorikogu «Hathawareti teener») 60 punkti
2. André Trinity «Tervitusi Alcypast» (autorikogu «Unenägude jumal») 52
3. Indrek Hargla «Cuncti simus concanentes: Ave Maria» («Algernon» 2002; oktoober) 51

Stalker 2004

Parim tõlkeromaan

Kandideeris 42 romaani, neist hääli sai 28. Hääletajaid oli 32. Võiduteose tõlkis Juhan Habicht.

1.Neal Stephenson «Lumevaring» (Varrak) 84 punkti
2. Philip Pullman «Tema tumedad ained. Esimene raamat: Kuldne kompass» (Tiritamm) 53
3. Larry Niven «Rõngasplaneet» (Varrak) 50

Parim algupärane raamat

Kandideeris 13 romaani, neist hääli sai 10. Hääletajaid oli 20.

1.Veiko Belials «Helesiniste Liivade laul» (Fantaasia) 63 punkti
2. Siim Veskimees «Kuu Ordu» (Fantaasia) 55
3. Maniakkide Tänav «Mu aknad on puust ja seinad paistavad läbi» (Fantaasia) 43

Parim algupärane lühijutt

Kandideeris 46 lühijuttu, neist hääli sai 32. Hääletajaid oli 21.

1.Indrek Hargla «Vlad» (antoloogia «Täheaeg 2: Doominosillad») 46 punkti
2. Veiko Belials «Hällilaul» (autorikogu «Helesiniste Liivade laul») 35
3. Cathleen Q. Brookland «Loojangulaul» (antoloogia «Täheaeg 2: Doominosillad») 30

Stalker 2006

Parim algupärane raamat
Selles kategoorias kandideeris 10 raamatut. Hääli said neist 9 ja hääletajaid oli 18.

1.	Indrek Hargla	French ja Koulu	Varrak	17	60
2.	Veiko Belials	See, mis tuikab su veres	Salasõna	18	51
3.	Lew R. Berg	Must kaardivägi	Eesti Raamat	14	48

Parim algupärane jutt
Kehva aasta tõttu oli vaid üks algupärase jutu kategooria, milles kandideeris 51 lühiromaani, pikemat ja lühemat juttu. Hääli said neist 23 ja hääletajaid oli 13. Kaks esimest juttu said võrdselt hääli, aga «Wereke, wereke, ega sa wesi…» sai neli esikohta ning sestap sai see ka esimeseks.

1.	Veiko Belials	Wereke, wereke, ega sa wesi…	Veiko Belials «See, mis tuikab su veres»	8	30
2.	Veiko Belials	See, mis tuikab su veres	Veiko Belials «See, mis tuikab su veres»	10	30
3.	Veiko Belials	Rongomoro	Veiko Belials «See, mis tuikab su veres»	8	29

Stalker 2007

Parim tõlkejutt

Tõlkejutu kategoorias kandideeris 33 erinevas pikkuses teksti, millest hääli sai 18. Hääletajaid oli 13.

Tekstid olid tõesti vägagi erineva pikkusega, sest omavahel kandideerisid nii sajaleheküljeline lühiroman, kui pooleleheküljeline laast. Eks pisut veider see ole, aga kahe erineva tõlkejutu kategooria tegemine oleks praegustes oludes katastroofihõnguline priiskamine.

Aleksandr Gromovi lühiromaani «Arvestaja» võit oli selle aasta ülekaalukaim ning pole halb saavutus ka paremate aastatega võrreldes.

1.	Aleksandr Gromov	Arvestaja	«Muumia: Vene ulme antoloogia»	50
2.	Andrei Lazartšuk	Muumia	«Muumia: Vene ulme antoloogia»	21
3.	Gregory Benford	Lunastaja	«Täheaeg 3: Kauge lahingu kaja»	15

Stalker 2008

Parim eesti autori romaan või kogumik

Kandideeris 8 raamatut, hääli said 7. Hääletas 19 inimest.

1.	Andrus Kivirähk	Mees, kes teadis ussisõnu	Eesti Keele Sihtasutus	40
2.	Indrek Hargla	French ja Koulu Tarbatus	Varrak	30
3.	Siim Veskimees	Poolel teel	Varrak	29

Stalker 2009

Parim antoloogia või kogumik

Osales seitse raamatut, hääli said neist kuus. Hääletas 22 inimest, pluss üks kehtetu hääletaja.

1. Arvi Nikkarev (koost) «Munk maailma äärel: Vene ulme antoloogia» (Skarabeus) 78
2. Raul Sulbi (koost) «Täheaeg 6: Pika talve algus» (Fantaasia) 55
3. Raul Sulbi (koost) «Täheaeg 5: Süütalastepäev» (Fantaasia) 40

Stalker 2010

Parim tõlkejutt

Osales 49 juttu, jutustust ja lühiromaani, hääli said neist 20. Hääletas 24 inimest, pluss üks kehtetu hääletaja.

Võidujutu tõlkis Sash Uusjärv.

1. Charles Stross «Poiss ja tema jumal» (A Boy and His God, 1998) (antoloogia «Täheaeg 6: Pika talve algus», tõlk Sash Uusjärv) 60 – suur vahe teise kohaga
2. Sergei Sinjakin «Munk maailma äärel» (Монах на краю земли, 1999) (antoloogia «Munk maailma äärel», tõlk Arvi Nikkarev) 28
3. Robert Charles Wilson «Julian: Jõululugu» (Julian: A Christmas Story, 2006) 

Stalker 2011

Parim tõlkeromaan

Osales 71 romaani, neist hääli said 35. Hääletajaid oli 38.

Võiduromaani tõlkis Liisi Ojamaa.

1. Vernor Vinge «Leek sügaviku kohal» (A Fire Upon the Deep, 1992) (kirjastus Fantaasia) 40

2. Félix J. Palma «Ajakaart» (El mapa del tiempo, 2008) (Fookus Meedia) 33

3. Alfred Bester «Tiiger! Tiiger!» (Tiger! Tiger!, 1956) (Varrak) 25

Parim antoloogia või kogumik

Osales 5 antoloogiat ja autorikogu – hääli said neist kõik. Hääletajaid oli 15.

1. Raul Sulbi (koost) «Täheaeg 7: Ingel ja kvantkristall» (kirjastus Fantaasia) 50

2. Kir Bulõtšov «Perpendikulaarne maailm» (Skarabeus) 49

3. Mehis Heinsaar «Ebatavaline ja ähvardav loodus» (Menu) 15

Stalker 2012

Parim antoloogia või kogumik

Hääletajaid oli 31.

1. Indrek Hargla «Suudlevad vampiirid» (Fantaasia) 75
2. Andrzej Sapkowski «Viimane soov» (Ostatnie życzenie; Tiritamm) 62
3. Maniakkide Tänav «Euromant» (Fantaasia) 35

Parim eesti autori romaan

Hääletajaid oli 20.

1. Indrek Hargla «Suudlevad vampiirid» (autorikogu «Suudlevad vampiirid») 79 – üks punkt ümarast saagist puudu, samas suur vahe teise kohaga
2. Siim Veskimees «Ennesõjaaegne kullakarva: Kuu Ordu 2061. aasta sõja esimene raamat» (Fantaasia) 32
3. Mari Järve «Esimene aasta» (Pegasus) 24

Parim eesti autori lühiromaan või jutustus

Hääletajaid oli 27.

1. Indrek Hargla «Jõgeva elavad surnud» (autorikogu «Suudlevad vampiirid») 65
2.–3. Ülle Lätte «Udriku küla naised» (antoloogia «Täheaeg 9: Joosta oma varju eest») 30
2.–3. Maniakkide Tänav «Ajudega töötajad» (antoloogia «Täheaeg 9: Joosta oma varju eest») 30

Parim eesti autori lühijutt

Hääletajaid oli 24.

1. Maniakkide Tänav «Euromant» (autorikogu «Euromant») 40
2. Kadri Pettai «Muna» (antoloogia «Täheaeg 9: Joosta oma varju eest») 32
3. Indrek Hargla «Apteeker Melchior ja Zarieli raamat» (autorikogu «Suudlevad vampiirid») 24

Stalker 2013

Parim tõlkeromaan

Osales 28 hääletajat. Hääli said 17 romaani ning nagu allpool näha toimus põhiline rebimine kahe romaani vahel.

1. Arkadi Strugatski – Boriss Strugatski «Hääbuv linn» (Fantaasia, tõlkija Veiko Belials) 61
2. Vernor Vinge «Sügavik taevas» (Fantaasia) 55
3. Mihhail Jelizarov «Raamatuhoidja» (Varrak) 25

Parim eesti autori lühijutt

Osales 21 hääletajat. Hääli said 23 lühijuttu.

1. Veiko Belials «Seal, kus voolab valgus» (antoloogia «Täheaeg 11: Viirastuslik rügement») 25
2. Maniakkide Tänav «Lahkumiskink» (autorikogu «Saladuslik tsaar») 22
3.– 4. Jaagup Mahkra «Väike täpp horisondil» (autorikogu «Saladuslik tsaar») 20

Stalker 2014

Parim tõlkeromaan

Osales 47 romaani, hääli said neist vaid 21. Hääletajaid oli selles kategoorias 45 Võiduromaani tõlkis Ats Miller.

1. John Scalzi «Vanamehe sõda» (Old Man’s War; 2005) (Fantaasia) 140 – ülisuur vahe teise kohaga
2. Joe Abercrombie «Raud ise» (The Blade Itself; 2006) (Varrak) 49
3. Neil Gaiman «Ja tee lõpus on ookean» (The Ocean at the End of the Lane; 2013) (Varrak) 30

Parim antoloogia või kogumik

Osales 9 vähemal või rohkemal määral ulmelist antoloogiat või kogumikku. Hääli said neist kõik. Hääletajaid oli selles kategoorias 39.

1. Veiko Belials «Kogu maailma valgus» (Fantaasia) 111 – ülisuur vahe
2. Arvi Nikkarev (koost) «Kaaren: Vene ulme antoloogia» (Skarabeus) 64
3. Charles Stross «Külmem sõda» (Fantaasia) 58

Parim tõlkelühiromaan või -jutustus

Osales 14 pikemt lugu, hääli said neist 13. Hääletajaid oli selles kategoorias 31. Võiduteksti tõlkis Juhan Habicht.

1. Charles Stross «Raketikeelutsoon» (Missile Gap; 2005) (autorikogu «Külmem sõda») 63
2. Charles Stross «Külmem sõda» (A Colder War; 2000) (autorikogu «Külmem sõda») 50

3. Andrzej Sapkowski «Jääkild» (Okruch lodu; 1992) («Reaktor» nr 26 (november)) 34

Stalker 2015

Parim antoloogia või kogumik

Selles kategoorias osales 26 hääletajat, hääli said kõik raamatud.

1. Andrzej Sapkowski «Ettemääratuse mõõk» (Miecz przeznaczenia; 1992, Tiritamm) 75
2. Lew R. Berg «Üle piiri: Palgasõdur Willardi seiklused» (Fantaasia) 63
3. Arvi Nikkarev (koost) «Soome ulme 2» (Skarabeus) 30

Parim tõlkelühiromaan või -jutustus

Selles kategoorias osales 15 tõlkeulmeteksti, 3 neist hääli ei saanud. Hääletajaid oli 18.

Võiduloo tõlkisid Aarne Puu ja Kristiina Uluots.

1. Andrzej Sapkowski «Ettemääratuse mõõk» (Miecz przeznaczenia; 1992, autorikogu «Ettemääratuse mõõk») 40
2. Andrzej Sapkowski «Võimalikkuse piir» (Granica możliwości; 1991, autorikogu «Ettemääratuse mõõk») 39
3. Johanna Sinisalo «Me kindlustame su ära» (Me vakuutamme sinut; 1993, antoloogia «Soome ulme 2») 22

Parim eesti autori romaan

Osales 15 romaani, üks jäi häälteta. Hääletajaid oli 25.

1. Thavet Atlas «Õuduste kõlakoda Tartu Raekoja katusel» (Sulemees) 85
2. Siim Veskimees «Haldjaradade ahvatlus» (Fantaasia) 23
3. Mihkel Nummert «A: Kirjad» (Varrak) 19

Stalker 2016

Parim eesti autori lühiromaan või jutustus

Osales 21 teksti, hääli said neist 16. Hääletajaid oli 21.

1. Indrek Hargla «Sõstar ja käoking» («Looming» nr 5) 30
2. Meelis Friedenthal «Võõras jumal» (antoloogia «Täheaeg 14: Teise päikese lapsed») 27
3. Reidar Andreson «Teise päikese lapsed» (antoloogia «Täheaeg 14: Teise päikese lapsed») 23

Stalker 2017

Parim tõlkeromaan
1. Lois McMaster Bujold. Mälu. Varrak. Tõlk. Allan Eichenbaum. 60 punkti
2. Neil Gaiman. Eikusagi. Varrak. Tõlk. Sash Uusjärv. 45 punkti
3. Robert. A. Heinlein. Uks suvesse. Fantaasia. Tõlk. Ats Miller. 42 punkti

Parim Eesti autori lühiromaan või jutustus
1. Jaagup Mahkra. Umgolla mustad maagid. Täheaeg 15: Ajavärav. Fantaasia. 45 punkti
2. Heinrich Weinberg. Kadunud ja leitud. Autorikogumik “Pimesi hüpates”. Fantaasia. 43 punkti
3. Rait Milistver. Needus. Autorikogumik “5+5 novelli”. Pilgrim. 20 punkti

Parim Eesti autori lühijutt

1. J. J. Metsavana ja Veiko Belials. Neli kohta peale koma. Täheaeg 15: Ajavärav. Fantaasia. 31 punkti
Heinrich Weinberg. Nurgatagune reisibüroo. Autorikogumik “Pimesi hüpates”. Fantaasia. 31. punkti
3. Rait Milistver. Käsi. Autorikogumik “5+5 novelli”. Pilgrim. 26 punkti

Kas ulmeühing eemaldas kirjanik Thavet Atlase ebaõiglaselt Stalkeri hääletuselt?

Läinud nädalavahetusel jagas Eesti ulmeühing Jõgevamaal Udu talus peetud ulmehuviliste kogunemisel "Estcon" Stalkeri kirjandusauhindu. Parimaks mulluseks Eesti autori ulmeromaaniks kuulutati rahvahääletuse põhjal Indrek Hargla "Raudrästiku aeg". Thavet Atlase pseudonüümi kasutav Tartu kirjamees aga süüdistab ühingut ebaausas korralduses – poleks tema punkte kehtetuks tunnistatud, kuulunuks võit talle.

Thavet Atlase autorinime taha peitunud proosakirjanik ja luuletaja Esper Thompson on nördinud, et ulmeühing tema etnograafilisele ulmeraamatule "Sadakond nõiutud suitsukest" kogunenud hääli arvesse ei võtnud.

Mees, kes müüb omal käel avaldatud teoseid lisaks poelettidele ka Tartu tänavail käest kätte ning samuti suhtleb lugejatega aktiivselt blogi ja Facebooki fännilehe kaudu, on enda sõnul fännide tagasiside alusel välja raalinud, et talle pidanuks laekuma rohkem punkte kui Indrek Harglale, kelle skooriks kogunes 47 punkti.Stalkeri hääletuses osalejal tuleb kategooriasiseselt reastada esimesed kolm kohta: esimene koht tähendab 5 punkti, teine koht 3 punkti ja kolmas koht 1 punkti. "Sain vähemalt paarikümnelt inimeselt tagasisidet, et nad on minu teose esikohale hääletanud," kinnitab Atlas. See peaks kokku andma juba sadakond punkti. Ometi ei leidnud ta oma nime esikolmikustki.

"Küsimus ei ole selles, et Indrek Hargla ei tohiks võita, vaid häältearvus," selgitab Atlas. Ta kurdab, et on pärast hääletustulemuste teatavaks tegemist helistanud Eesti ulmeühingu presidendile Veiko Belialsile küsimusega, kui mitu punkti tema teosele anti. "Vastust sellele küsimusele pole ma saanud senini – ei kirjalikus, ei suulises vormis. Järeldan, et minu teos on hindamisest üldse eemaldatud, mind ja avalikkust sellest vähemalgi määral teavitamata ja põhjust nimetamata," pahandab kirjanik.

Nii palju olevat Belials talle siiski öelnud, et tema häältesaak on kahtlane. "Vastasin, et ega ma ole oma suguvõsa enda poolt hääletama pannud," on Atlas haavunud.

Ta ei salga, et on tõepoolest ärgitanud inimesi Stalkeri hääletusel osalema, kuid rõhutab, et ta pole mangunud kedagi endale hääli andma. "Avaldasin Facebookis ja blogis hääletuse lingi, kuid seal on ju kõik nominendid võrdselt esindatud – see oli pigem kaudne üleskutse. Mina pole mitte ühtegi ostjat või muidu huvilist vähemagi sõnaga palunud enda poolt hääletada."

Atlase sõnul pole Stalkeri reeglites kirjas, nagu ei tohiks konkursi kohta infot jagada. "Olen neile pigem tasuta reklaami teinud. Leian, et ulmeühing on rikkunud üliolulisel määral Stalkeri statuuti ja käitunud nii minu kui ka avalikkuse ees amoraalselt," põrutab literaat.

Kahtlust tekitasid eranditult esikohahääled

"Jah, me eemaldasime Thavet Atlase hääletuselt vastavalt statuudile. Meil tekkis põhjendatud kahtlus, et need ei ole loomulikul teel saadud hääled," kommenteerib Veiko Belials.

Ulmeühingu juht viitab tänavu veebruaris ühingu üldkoosolekul kinnitatud võistlusstatuudi punktile 5.14., kus seisab: "Hea tava järgi autorid, tõlkijad ja koostajad iseendale hääli ei anna. Põhjendatud kahtluse korral tulemustega manipuleerimises jätab Eesti ulmeühing endale õiguse teos hääletusest eemaldada."

Belialsi väitel tekkis kahtlus hääletustulemustega manipuleerimises seetõttu, et tulemused ei tundu loomulikud. Ta väidab, et asi tundus neile natuke kahtlane juba kaks aastat tagasi, kui Thavet Atlas pälvis Stalkeri romaaniga "Õuduste kõlakoda Tartu Raekoja katusel". Raamatu poolt anti 85 punkti, samas kui teiseks tulnud Eesti autori romaan pälvis vaid 23 punkti. Muudes kategooriates olid skoorid palju ühtlasemad.

"See, et keegi saab nii palju punkte, ei ole iseenesest probleem, aga tema sai ainult esikohapunkte, mis on kõikvõimalike tõenäosusteooriate ja statistiliste jaotuste järgi ebaloomulik. Kuna täpselt sama ebaloomulik muster seekord kordus, siis võtsime vastu otsuse ta hääletuselt eemaldada," selgitab Belials.

Kokku osales Stalkeri hääletusel parima Eesti ulmeromaani kategoorias 27 mullu ilmunud ulme- või ulmesugemetega kirjandusteost. Teised osalejad, kelle poolt punkte anti, said Belialsi sõnul peale esikohahäälte ka teise ja kolmanda koha hääli. Thavet Atlase poolt hääletanute antud punktid aga tühistati täielikult, see tähendab, et ei arvestatud ka nende jagatud teise ja kolmanda kohta punkte.

"Me oleme 20 aastat (aastast 1998 – toim) seda auhinda välja andnud. Kordagi ei ole sellist pilti ette tulnud," toonitab Belials. "Thavet Atlas ise väidab, et kuna ta müüb oma raamatuid käest kätte, siis ta suhtleb inimestega ja inimesed on talle öelnud, et neile tema raamat meeldib. Iseenesest ei ole keelatud hääletama agiteerimine, aga kahtlust hakkab tekitama see, kui inimene ise teab, kui palju tal hääli peaks olema. Ta helistas mulle ja küsis, kuidasmoodi saab esikoha võitjal olla palju vähem hääli, kui tema poolt anti."

"Meil oli juba eelmisel korral selle kirjaniku suhtes kahtlus, aga otsustasime auhinna välja anda. Seda teist korda teha ei tunduks väga aus kõigi teiste suhtes, kellele antakse hääli ilma sellise kihutustööta. Ja tegelikult viitab kõik ikkagi koordineeritud tegevusele," arutleb Belials.

"Leidsime ka, et Eesti ulme seisukohalt ei ole mõistlik, kui võit saavutatakse kahtlasel teel," lisab ta.

Võistluse reeglid võivad muutuda

Belials ütleb, et ilmselt tuleb võistluse statuuti täiendada, et segadus edaspidi ära jääks. "Kas me saame nii jätkata, kui süsteem on üles ehitatud sellele, et valemängijaid pole ja kõik käib ausalt? Kui tundub, et seda hakatakse ära kasutama, tuleb statuut ümber teha."

Thavet Atlase meelest käib sahker-mahker ulmeühingu enda poole peal. Näiteks imestab ta, miks algselt 14. juulil lõppema pidanud hääletust pikendati ilma igasuguste selgitusteta 17. juulini.

Me oleme seda ennegi teinud. Seadsime reede asemel tähtpäevaks esmaspäeva, sest tihti vaadatakse nädala alguses jälle arvutisse ja mõtlesime, et kui keegi on hääletuse maha maganud, siis saab ta osaleda. See ei ole midagi erakordset," kinnitab Belials. "Eelmisel aastal pikendasime näiteks terve nädala võrra."

Atlas ei mõista ka, miks teda kandidaatide nimekirjast ei kustutatud, kui ta võistlusest eemaldati. Belials aga seletab, et disklahviotsust ei tehtud enne, kui hääletamine oli lõppenud ja tulemustele otsa vaadati.

"Me oleme püüdnud tõesti läbipaistvad olla, kui võrrelda meid näiteks jutu- või romaanivõistlustega, kus lõpuks lihtsalt öeldakse, et võitis see töö, aga mingeid punkte ja pingeridu välja ei tooda," mainib ta.

Seni on ulmeühingu kodulehel edetabelitena välja toodud kõik Stalkeri hääletusel punkte saanud kirjandusteosed, kuid sedapuhku on esitatud vaid esikolmikud. "Me ei pannud seekord ulmeleheküljele täisnimekirju, osalenud teoste ja hääletajate arvu sellepärast, et siis oleks pidanud sinna juurde kirjutama, et mingi romaan ja hääled eemaldati. On siis kirjanikule sellist negatiivset tähelepanu vaja?" küsib Veiko Belials.

"Tundub, et antud autori jaoks on see selline võit-iga-hinna-eest-küsimus," lausub ta lõpetuseks nõutult.

Thavet Atlas kostab kokkuvõtteks mõrult: "Ainult esikoha hääled – vaat, seda ma ei teadnudki. Kui ma oleks tõesti nii suur manipuleerija, siis kohe kindlasti oleksin seda viga vältinud. Olen maikuust alates müünud Tartu kesklinnas sellest romaanist otse lugejaile umbes kakssada eksemplari. Arvan, et lugejad andsid mulle maksimumpunktid seepärast, et minu teos neid kõnetas ja teisi pole nad lugenudki."

Kirjanik lubab, et ei jäta seda asja niiviisi, ja kutsub tema teose poolt hääletanuid üles talle endast märku andma.

Kes tänavu Stalkereid pälvisid?

Parim tõlkeromaan

1. Lois McMaster Bujold – "Mälu". Varrak. Tõlkinud Allan Eichenbaum. 60 punkti

2. Neil Gaiman – "Eikusagi". Varrak. Tõlkinud Sash Uusjärv. 45 punkti

3. Robert. A. Heinlein – "Uks suvesse". Fantaasia. Tõlkinud Ats Miller. 42 punkti

Parim antoloogia või kogumik

1. Philip K. Dick – "Poodud võõras". Skarabeus. Koostaja Arvi Nikkarev. 46 punkti

2. Heinrich Weinberg – "Pimesi hüpates". Fantaasia. 31 punkti

3. "Me armastame Maad". Fantaasia. Koostaja Veiko Belials. 26 punkti

Parim tõlkelühiromaan või -jutustus

1. Robert Silverberg – "Hawksbilli jaam". Autorikogumikust "Öösse kaduv tee". Fantaasia. Tõlkinud Priit Kenkmann. 27 punkti

2. Isaac Asimov – "Amet". Autorikogumikust "Üheksa homset". Fantaasia. Tõlkinud Priit Kenkmann. 23 punkti

3. Philip K. Dick – "Mälestused kliendi omal valikul". Autorikogumikust "Poodud võõras". Skarabeus. Tõlkinud Arvi Nikkarev. 19 punkti

Parim tõlkelühijutt

1. Philip K. Dick – "Tulus äri". Autorikogumikust "Poodud võõras". Skarabeus. Tõlkinud Arvi Nikkarev. 21 punkti

2. Arkadi ja Boriss Strugatski – "Üksikud oletused". Antoloogiast "Me armastame Maad". Fantaasia. Tõlkinud Veiko Belials. 16 punkti

3. Isaac Asimov – "Hellad raisakotkad". Autorikogumikust "Üheksa homset". Fantaasia. Tõlk. Priit Kenkmann. 10 punkti

Parim Eesti autori romaan

1. Indrek Hargla – "Raudrästiku aeg". Raudhammas. 47 punkti

2. Maniakkide Tänav ja J. J. Metsavana – "Saladuslik tsaar 4: Kui rumalad surid". Fantaasia. 38 punkti

3. Tiit Tarlap – "Rajake tähetolmus". Fantaasia. 31 punkti

http://www.ohtuleht.ee/819119/kas-ulmeuhing-eemaldas-kirjanik-thavet-atlase-ebaoiglaselt-stalkeri-haaletuselt