(Haigele tüdrukule)

Plaks! Ja ma panen päikse põlema!

Õues ja pargis
tunned mind ära iga naks –
mul on lepatriinuga pats!

Aga siin
mööda koridore ma tatsan ja tatsan
voolikuga pudel taskus
Ema isa vennakest
läbi klaasi näen
siis kui pühapäev

Haigus mulle otsa vaatab peeglist –
mul on kiilaspea
Aga see va trollist koll
kiusab eriti mu kaisukarust koaalakest

Ah
te nagunii ei saa aru
Väljas pargis
kogu aja
kiigun
ootan suve
et siis Teie lahkuvaisse selgadesse
hüüda:
Pöörake
mind ju ära tunnete iga naks
mul on see lepatriinuga pats!

Aga seniks
panen päikese põlema!
Sellise sinise
õhtuse
ja
hilise

2016 okt

Kas teie seas on selliseid kuulajaid?

Kas teie olete kuulnud:

Atraktsioonide käändtorudes vilet

öistel

laste mänguväljakutel

mis sinna jäänud päevadest

Tuulise orelisuuga

maha mängitult

huilates segaselt  – õõnsalt või rõõmsalt

sumbudes hommikukohvitassi  murdunud kõrva?

Kas Teie olete kuulnud:

Katkise rööbaspuu

lohutusviibet

purunenud partnerile –

killustunud paariskäetoele

Hetk enne vanametalli pressi

lõõtsmoonikust pigistusohet?

Kas Teie olete kuulnud:

Iseenese huikamist

omaenese varju kohinat

kui see ühineb kehaga

Vastu vaadates

viimasest

poolpoikvel uksega unenäost?

Ja kui Teie seda ometi kuulama juhtunud olete:

Olete:

Hääleta rääkivate

valusõnade muusikud

Trükistähtedega žonglöörivad

kunstihingede pöörangud

Ikka otsides asjade

olude selgade tagant

selgitust selguseks

Ealeski küll saamata

eneserahule alusteks

selle telgedeks...

Rõõmuks või kahjuks?

Tuhudes alles

karjatustes

on sündimas

sellele vastus...

2014

Sõna

Kultuuriveduritele

liidritele

anti aadressiks soe tuba

Et sõna ei saaks priipääset

ep hääleluba

2014