Ausalt

Enne kui mind viskate alla –

oma kaeste silmapiikide otsa

Jätke hetkeks veel

mulle mu unistused –

katsun veel

varbaga

Mägede korstende suitse

et teist lennata ära

– orgu

kuhu ei iial

tungi päev

ja valgus

Sääl ootan

Koidulindu –

Luike

kes mu tasa taas taevasse vinnaks

Aga ei...

Mu pihule

valgeks

valgus

vaid sulg

Hõljutis –

millega kirjan

mõtteile tiivad

ja kandva kaela

millest saaks kiivalt haarata kinni

Nüüd

silmad kui sulen

mu hinge

ei maetagi võltsi mulda

Maavalda vangi ei panda

Keha?

Selle võin teile niisama

tasuta anda

teil tuleb see vaid tuleriidale

oigavateks halgudeks kanda

2014 august