teisipäev, 2. september 2014

Ma üleni valge ja valeta




Ma üleni valge
ja valeta
Käed
jalad
Terve see põgenev keha
alasti
ausalt

Pungus südamesse kuuli puudutus
määrides keha
veresiirupisse
Lõputute hangede plombiirsele koogile
langesin liigvarajaseks
kirsiseks suudluseks

Hundid ulgusid kuu õitsele
mind jagasid tordilabidata
mitte üldsegi võrdselt
kõhetum vingatas nälgvalusalt –
nii tuttavalt...
otse mu kurti kõrva
hetk enne maomahlu
ja kihvu

Ühele paljudest
aja ringjoontest lükkides puuduva helme

27.07.2014