ÜÜRS – miks võtta võõralt üürikohustus, kui oma võimekus on olemas?

 

 Eesti raamatukogude infosüsteemid vajavad uuendamist. Ühine otsing, parem andmevahetus, bibliokirjete dubleerimise vähendamine ja kasutajale lihtsam ligipääs Eesti raamatukogude kogudele on põhjendatud eesmärgid.

 Sellest ei tulene aga automaatselt, et kogu Eesti raamatukoguvõrk tuleb viia ühe välise valmistarkvara kasutamisele ning siduda riik aastateks püsivate litsentsi-, hooldus- ja arenduskuludega.

 Põhiküsimus on teine:

miks võtta pikaajaline välismaine üürikohustus olukorras, kus Eestis on raamatukogutarkvara loomise, arendamise ja haldamise võimekus juba aastakümneid olemas?

 See ei tähenda väidet, et RIKS või URRAM võiks praegusel kujul homme asendada kõik Eesti rahva-, kooli-, teadus- ja erialaraamatukogude süsteemid. Avalikud analüüsid seda ei tõenda.

 Küll tekib küsimus, miks pole samadel alustel võrreldud kahte terviklikku teed: välise SaaS-teenuse pikaajalist kasutamist ning Eestis juba olemas oleva arendusvõimekuse ajakohastamist ja süsteemide ühendamist ühise bibliograafilise ruumiga.

2001–2004: Eesti oma süsteem ei tekkinud juhuslikult

 URRAMi loomine sai alguse 2001. aasta sügisel sihtasutuse Vaata Maailma algatatud raamatukogude infosüsteemide projektist. 8. mail 2002 sõlmiti Kultuuriministeeriumi, sihtasutuse Vaata Maailma ja süsteemi arendaja Urania Com OÜ vahel kolmepoolne kavatsuste protokoll, mille alusel hakati looma internetipõhist raamatukogude infosüsteemi URRAM. (Kultuuriministeerium, 8.05.2002)

 2004. aastaks kasutas süsteemi juba üle 200 rahvaraamatukogu ning URRAM anti edasiseks haldamiseks ja arendamiseks Kultuuriministeeriumile. (Kultuuriministeerium: „Rahvaraamatukogud saavad uue infosüsteemi“)

 URRAMi puhul pole tegemist ainult vana programmikoodiga. 2022. aasta RaRa tellitud analüüs kirjeldab süsteemi rahva- ja kooliraamatukogude vajadustele kohandatud lahendusena; näiteks kooliraamatukogude jaoks on olemas klassinimekirjade haldamine ja fikseeritud laenutustähtajad. Sama analüüsi järgi kasutas URRAMit 2021. aasta mais 329 raamatukogu, neist 35 kooliraamatukogu. („Raamatukoguteenuste ärianalüüs“, 2022, PDF, lk 50–54)

 RIKS on sama pika arengulooga. Sama analüüsi järgi kasutas seda 523 raamatukogu: 261 kooliraamatukogu, 223 rahvaraamatukogu, 34 erialaraamatukogu ja viis lasteaeda. Analüüs märgib ka, et süsteemi loomisel on arvestatud eri raamatukogutüüpide vajadustega. („Raamatukoguteenuste ärianalüüs“, 2022, lk 50–54)

 Eesti ei alusta seega ÜÜRS-i rajamisel tühjalt kohalt.

2014: välismaise valmistarkvara kasutamise kogemus on samuti olemas

 ESTER ise on Eesti ühiskataloog, mida haldab ELNET Konsortsium. Selle tehniliseks aluseks sai aga USA ettevõtte Innovative Interfaces raamatukogutarkvara Sierra.

 Tallinna ja Tartu ESTER ühendati 2014. aastal ning 6. oktoobril mindi ühises süsteemis üle Sierrale. Projekti toetas Haridus- ja Teadusministeerium. (ELNET: ESTER Tallinna ja ESTER Tartu ühendamine ning üleminek Sierrale)

 Seega on Eestis juba üle kümne aasta praktiline kogemus mudeliga, kus oluline osa raamatukogundusest tugineb välise tootja omandtarkvarale. ÜÜRS-i puhul saab sellest kogemusest hinnata mitte ainult tehnilisi eeliseid, vaid ka hinda, arendusvabadust, süsteemist lahkumise kulu ja ajaloolise kasutusinfo säilimist.

2017: „100 ESTERi raamatukogu“ on eksitavalt väike number

 Kolme süsteemi võrdlemisel tekib üks metodoloogiline probleem: raamatukogude arv üksi ei näita nende suurust ega töömahtu.

 KPMG analüüsi 2017. aasta lõpu andmed annavad järgmise pildi. (KPMG „Raamatukogusüsteemide kaasajastamise analüüs“, PDF, lk 34–40)

Süsteem	Raamatukogusid	Lugejakirjeid	Laenutusi
ESTER/Sierra	100	435 967	1 979 842
RIKS	497	421 471	2 698 418
URRAM	336	508 725	3 594 827

 ESTERi sada raamatukogu ei olnud sada keskmist väikeraamatukogu. Nende hulgas olid suured linna-, teadus-, ülikooli- ja erialaraamatukogud.

 KPMG arvutas ka keskmise kuukulu ühe lugejakirje ja ühe laenutuse kohta. Ühe lugejakirje kuukulu oli ESTER/Sierra puhul 0,0340 eurot, RIKSil 0,0190 ja URRAMil 0,0186 eurot. Ühe laenutuse kohta olid vastavad näitajad 0,0074, 0,0030 ja 0,0026 eurot. KPMG koondvõrdluse järgi oli ESTER/Sierra neist kolmest kõige kallim nii ühe raamatukogu, ühe laenutuse kui ka ühe lugejakirje kohta. Need on 2017. aasta andmed ega kirjelda tänast olukorda. (KPMG analüüs, lk 39–40)

Kooliraamatukogud: RIKS ei ole ainult kultuurivaldkonna süsteem

 2021. aastal oli Eesti raamatukoguvõrgus 315 kooliraamatukogu. RIKSi kasutas neist 261. („Raamatukoguteenuste ärianalüüs“, 2022, lk 50–54)

 See tähendab, et RIKSi rolli ei saa käsitleda ainult rahvaraamatukogude kaudu. RIKSi kasutajate seas oli kooliraamatukogusid isegi rohkem kui rahvaraamatukogusid: 261 versus 223.

 Kooliraamatukogu on osa haridustaristust. 2022. aasta analüüs käsitleb kooliraamatukogude ülesannetena muu hulgas õpilaste iseseisva õpitöö, teabeotsinguoskuse ja lugemishuvi arendamist ning õppekirjanduse kättesaadavaks tegemist. („Raamatukoguteenuste ärianalüüs“, 2022)

 Rahvaraamatukogu seaduse eelnõu muudab uue andmekoguga liitumise rahvaraamatukogudele kohustuslikuks ja neile tasuta; teised Eesti raamatukogud saavad andmekoguga liituda. (Rahvaraamatukogu seaduse eelnõu 877 SE)

 Siit tekib majanduslik kõrvalmõju. Kui RIKSist liigub riikliku otsusega ära suur osa rahvaraamatukogusid, kuid kooliraamatukogud jätkavad vähemalt esialgu senise süsteemi kasutamist, väheneb RIKSi kliendibaas.

 Deltmar tõstatas 2. juuni 2026 kultuurikomisjonis otseselt riski, et väiksem kliendibaas võib mõjutada kooliraamatukogude teenuse hinda. Tegemist oli ettevõtte enda hinnanguga, mitte komisjoni tuvastatud lõpptulemusega. (Riigikogu kultuurikomisjoni protokoll, 2.06.2026)

 Valgamaa näide näitab lisaks, et rahva- ja kooliraamatukogude võrgud võivad kohapeal olla juba praktiliselt läbipõimunud. Komisjoni istungil kirjeldati olukorda, kus rahvaraamatukogud täidavad ka kooliraamatukogu ülesandeid ning RIKS võimaldab eri tüüpi kogusid ühises vaates kasutada. (Riigikogu kultuurikomisjoni protokoll, 2.06.2026)

 Seega ei puuduta RIKSi majandusliku aluse võimalik nõrgenemine ainult kultuurivaldkonda. See võib mõjutada ka kooliraamatukogude võrgustikku.

RIKSi, URRAMi ja ESTER/Sierra arengutingimused polnud võrdsed

 KPMG analüüs ütleb RIKSi kohta otse: „RIKS-il puudub riigi tugi ja finantseering arenduste teostamiseks.“ Samas kirjeldatakse URRAMi puhul Kultuuriministeeriumi toetust süsteemi ülalpidamiseks ja suuremate arenduste tegemiseks ning ESTER/Sierra arenduste peamise rahastajana Haridus- ja Teadusministeeriumi. (KPMG analüüs, lk 31 ja 35–40)

 KPMG tõi URRAMi 2016/2017 kuludes eraldi välja 33 000 eurot arendustöödeks ning 14 400 eurot serverite majutuseks ja hoolduseks. (KPMG analüüs, lk 35–36)

 2022. aasta RaRa tellitud analüüs läheb veel kaugemale. Seal öeldakse, et RIKSi arendust oli seni täielikult rahastatud raamatukogude makstavatest litsentsi- ja hooldustasudest, samal ajal kui teiste süsteemide arendust oli aidanud rahastada riik. Sama analüüs kirjeldab seda RIKSi ja URRAMi jaoks ebavõrdse olukorrana. („Raamatukoguteenuste ärianalüüs“, 2022)

 URRAMi puhul märgib sama dokument, et Kultuuriministeerium oli ette näinud iga-aastase kindla summa süsteemi arenduseks ja haldamiseks ning et URRAMi arendamiseks kasutada olnud rahalised vahendid olid RIKSiga võrreldes suuremad.

 See ei tõesta, et suurem riiklik rahastus oleks teinud RIKSist automaatselt parima üleriigilise süsteemi.

 Küll tähendab see, et kohaliku süsteemi hilisemat piiratud arendusvõimekust ei saa käsitleda eraldi selle pikaajalisest rahastusmudelist.

 Kui üks süsteem peab oma arenduse sisuliselt klientide maksetest välja teenima, samal ajal kui teised saavad lisaks avalikku arendusraha, pole arengutingimused võrdsed.

2021: süsteemide kulud

 2022. aasta analüüsi 2021. aasta tabelis olid süsteemide aastakulud järgmised:

Sierra/ESTER – 360 000 eurot;
RIKS/RIKSWEB – 99 300 eurot;
URRAM/Lugeja.ee – 109 300 eurot.

 Kokku 568 600 eurot. („Raamatukoguteenuste ärianalüüs“, 2022, lk 97)

 Sama dokument hoiatab, et arvud pole üksüheselt võrreldavad. Sierra/ESTERi 360 000 euro sisse oli lisaks umbes 200 000 euro suurusjärgus tarkvarakuludele arvestatud ka riistvara- ja tööjõukulusid.

 Seetõttu ei saa lihtsalt jagada aastakulu raamatukogude arvuga ja kuulutada üks süsteem teisest mitu korda odavamaks.

Tööjõutootlikkus – võrdluse suur auk

 Tarkvara majanduslikku väärtust ei saa hinnata ainult litsentsihinna või raamatukogude arvu järgi.

 Põhiküsimus on, kui palju inimtööd süsteem nõuab või säästab.

 Kui ühe tarkvaraga suudab üks töötaja teenindada rohkem lugejaid, teha rohkem laenutusi, koostada kiiremini bibliokirjeid, vältida topeltsisestamist ning kulutada vähem aega statistikale ja aruandlusele, võib kallim tarkvara tervikuna osutuda odavamaks.

 Kui sellist tööjõusäästu ei teki, võib uus süsteem lisada suure tarkvarakulu senise tööjõukulu kõrvale.

 KPMG 2017. aasta analüüs arvutas kulusid raamatukogu, lugejakirje, teavikukirje ja laenutuse kohta, kuid mitte töötaja ega täistööaja ekvivalendi kohta. Täielikku süsteemipõhist töötajate arvu selles võrdluses ei ole. (KPMG analüüs)

 2023. aasta ÜÜRS-i detailanalüüs arvestas tulevase süsteemi hinnastamisel juba 2500 raamatukogutöötajaga ning märkis, et tarkvara hinna kujunemisel on kasutavate töötajate arv sisulisem mõõdik kui ühe rentniku alla kuuluvate raamatukogude arv. („ÜÜRS-ile ülemineku detailanalüüs“, 2023, lk 45)

 Süsteemide tegeliku majandusliku tõhususe hindamiseks oleks seetõttu vaja vähemalt võrreldavaid näitajaid:

laenutused ühe täistööaja ekvivalendi kohta;
lugejad ühe täistööaja ekvivalendi kohta;
tööjõukulu ühe laenutuse kohta;
bibliokirje koostamiseks kuluv tööaeg;
statistikale ja aruandlusele kuluv tööaeg;
kohaliku ja keskse süsteemihalduse tööjõukulu.

 Ilma nende näitajateta jääb osa lubatud tõhususest arvutamata.

2022: ühine andmeruum ei eeldanud veel ühte tarkvara

 2022. aasta ärianalüüs käsitles ühe süsteemi kõrval eraldi varianti „Alternatiiv 2 – mitu raamatukogusüsteemi“.

 Selle järgi oleks kasutusel mitu raamatukogusüsteemi, kuid üks ühine bibliokirjete andmebaas ja üks e-kataloog. Analüüs nimetas selle variandi eelisteks väiksemat töökorralduslikku muutust, väiksemat ümberõppe vajadust, konkurentsi ja valikuvabaduse säilimist ning võimalust, et konkurents aitab pikemas plaanis hoida litsentsitasusid madalamal. („Raamatukoguteenuste ärianalüüs“, 2022, lk 84–85)

 Sama analüüs kirjeldas ühe keskse valmistarkvara riskidena kallimaid litsentsitasusid, väiksemat otsustusvabadust ning ühe pakkuja lõksu ehk vendor lock-in'i.

 Analüüsi lõppsoovitus ei olnud RIKSi ja URRAMi muutmata kujul säilitamine. Kuid dokument tõendab, et ühine bibliograafiline ruum ei nõudnud tehniliselt tingimata ühtainust raamatukogutarkvara.

 Seetõttu jääb alles küsimus, mida maksaks mitte vana tarkvara muutmata säilitamine, vaid Eestis olemas oleva arendusvõimekuse tehnoloogiline ajakohastamine ja ühendamine ühisesse andmeruumi.

2023: tarkvara kasutajast tarkvara rentnikuks

 2023. aasta detailanalüüs käsitles EBSCO FOLIO ja Ex Libris Alma lahendusi SaaS-teenustena.

 Dokument kasutab ise mõistet „tarkvara rentnik“ ning märgib, et Eesti puhul oleks selleks tõenäoliselt Eesti Rahvusraamatukogu. („ÜÜRS-ile ülemineku detailanalüüs“, 2023)

 SaaS-mudelil on selged eelised: teenusepakkuja vastutab suure osa majutuse, uuenduste, turvalisuse ja tehnilise toe eest. Kuid tarkvara ei osteta lõplikult enda omandisse. Selle kasutamise eest makstakse perioodiliselt.

 2023. aasta analüüsis oli FOLIO reaalajas töökeskkonna aastatasu hinnang 841 750 eurot ning Alma hinnang 850 000–1,1 miljonit eurot aastas. Nende põhjal arvutati keskmiseks 917 725 eurot aastas. („ÜÜRS-ile ülemineku detailanalüüs“, 2023, lk 41 ja 45)

 800 raamatukogu ja 2500 töötaja korral arvutati keskmiseks kasutushinnaks ligikaudu 367 eurot töötaja kohta aastas. Analüüs eeldas kindla aastatasuga lepingut umbes neljaks aastaks, mille järel tuleks sõlmida uus leping ning arvestada vähemalt inflatsioonist tuleneva hinnatõusuga.

 See ongi üürisuhte majanduslik kese: pärast süsteemi kasutuselevõttu maksmine ei lõpe.

Uude süsteemi kolimine maksab – vanast süsteemist lahkumine samuti

 2023. aasta detailanalüüs hindas RIKSist andmete väljastamise ja sellega seotud toe kuluks ligikaudu 80 000–180 000 eurot.

 Sierra puhul oli senise tarnija esialgne hinnang terviklikule Sierra Exit Service'ile umbes 112 000 eurot. („ÜÜRS-ile ülemineku detailanalüüs“, 2023, lk 70–71)

 See näitab ühe pakkuja lõksu väga praktilist külge: süsteemi vahetamisel ei maksta ainult uue lahenduse eest, vaid ka senisest süsteemist väljatuleku eest.

 Seetõttu pole uue süsteemi puhul põhiküsimus ainult „kui palju maksab sisse minna?“, vaid ka:

„mis hinnaga saab sealt kunagi välja?“

 Mida suurem osa Eesti raamatukoguvõrgust ühe tarkvara alla koondatakse, seda ulatuslikumaks muutub ka võimalik järgmine süsteemivahetus.

Kohalik eripära võib muutuda lisaarveks

 Eesti raamatukogud ei ole ühetaolised. Tallinna linnaosa, Narva, Tartu, Valgamaa küla või väikese saare raamatukogu teenindavad erineva keelelise, vanuselise ja sotsiaalse taustaga inimesi. Mõni rahvaraamatukogu täidab ka kooliraamatukogu ülesandeid, mõnes on tugev kodulooline roll, teises esemelaenutus või muu kogukonnateenus.

 Rahvaraamatukogu seaduse eelnõu ise rõhutab kohalike olude, elanike arvu ja asustustiheduse arvestamist. (Rahvaraamatukogu seaduse eelnõu 877 SE)

 Ühine otsing ei pea seda eripära kaotama.

Ühine jäik töövahend võib.

 2. juuni 2026 kultuurikomisjoni istungil tõstatati küsimus ürituste, tasuliste teenuste ja muu kohaliku lisafunktsionaalsuse kohta. Kultuuriministeeriumi vastuse järgi keskendub põhihange raamatukogu põhiteenusele ning täiendavaid funktsioone saab vajaduse korral hiljem eraldi arenduste ja hangetega tellida. (Riigikogu kultuurikomisjoni protokoll, 2.06.2026)

 Siit tekib otsene kuluküsimus. Kui praegustes süsteemides juba olemas olev kohalik funktsioon uue põhihanke sisse ei mahu, võib sama vajadus tulla hiljem tagasi uue arendustellimuse ja uue kuluna.

 Täpset summat pole teada ning seetõttu ei saa väita, et iga RIKSi või URRAMi funktsioon tuleb kindlasti raha eest uuesti ehitada.

 Küll on ametlikult kirjeldatud mehhanism, mille kaudu selline lisakulu võib tekkida.

Olemasolevate süsteemide erinevusi võib nimetada killustatuseks, kuid pärast nende kõrvaldamist võib osa samadest erinevustest kohaliku elu vajaduste tõttu tulla uues süsteemis uuesti välja arendada. Vahe on selles, et siis makstakse nende eest uuesti.

Sierra kogemus: mäluasutuse tarkvara ei taga iseenesest kasutusajaloo säilimist

 Sierra tootja ametliku dokumentatsiooni järgi paikneb eksemplari kogulaenutuste arv väljal TOT CHKOUT ning kogupikendamiste arv väljal TOT RENEW. TOT CHKOUT suureneb iga laenutusega. (Sierra dokumentatsioon: Item Record fixed-length fields)

 Sierra Web Management Reportsi lähteandmeid säilitatakse tootja dokumentatsiooni järgi kuni 36 kuud. (Sierra dokumentatsioon: Web Management Reports)

 Sellest ei järeldu, et kogu ajalooline laenutusstatistika automaatselt kaob. Raamatukogud võivad andmeid eraldi arhiveerida, koondada ja eksportida.

 Küll tähendab see, et tarkvara tavapärane tööloogika ei taga iseenesest aastakümnete pikkuse eksemplaritasandi kasutusajaloo säilimist.

 Mäluasutuse puhul peaks uue süsteemi hankes olema selgelt määratud mitte ainult see, kuidas andmed süsteemi sisse tuuakse, vaid ka see, mis säilib pärast eksemplari mahakandmist, kümnete aastate möödumist ja järgmist süsteemivahetust.

2024: ka senine välissüsteem vajab avalikku raha

 ELNETi 2024. aasta aruande järgi oli Haridus- ja Teadusministeeriumi riigieelarveline eraldis ESTERi infosüsteemi hoolduseks ja arenduseks 219 500 eurot; muud kulud kaeti liikmemaksudest. (ELNET 2024. aasta aruanne, PDF, lk 3)

 Sama aruande järgi oli 2024. aasta lõpus ESTERis 420 032 lugejakirjet ning aasta jooksul tehti 1 662 543 laenutust ja 1 491 349 pikendust. (ELNET 2024. aasta aruanne, lk 5)

 Seega pole õige vastandus „riigi toetatud kohalik tarkvara versus turul iseseisvalt toimiv välismaine tarkvara“. Avalikku raha on kasutatud ka välisele valmistarkvarale tugineva süsteemi hooldamiseks ja arendamiseks.

 Küsimus on selles, kuhu raha läheb ning milline kompetents selle eest Eestisse jääb.

2025: kokkuhoid ei tule arvudest iseenesest välja

 Rahvaraamatukogu seaduse seletuskirja tabelis hinnati 800 raamatukogu litsentsitasudeks 800 000–1,2 miljonit eurot aastas. Personalikuluks hinnati 360 000–400 000 eurot ning jooksvateks kuludeks kokku 860 000–1,6 miljonit eurot aastas. (Rahvaraamatukogu seaduse eelnõu seletuskiri, PDF, lk 75)

 Neid numbreid ei saa mehaaniliselt võrrelda 2021. aasta kolme süsteemi 568 600 euroga, sest funktsionaalsuse ulatus ja kulude arvestamise alused pole identsed.

 Aga samal põhjusel ei saa neist automaatselt järeldada, et üks keskne süsteem tähendab rahalist kokkuhoidu.

 Selleks oleks vaja võrreldavat pikaajalist kogukulu arvestust.

Kohalike arendajate mõju on seletuskirjas endas kirjas

 Sama seletuskiri käsitleb otseselt RIKSi, ESTER/Sierra ja URRAMi haldajaid ning arendajaid kui reformist mõjutatud rühma.

 Seletuskiri märgib, et mõjutatud teenusepakkujad moodustavad kõigist Eesti registreeritud juriidilistest isikutest ja asutustest vaid 0,002 protsenti, kuid tunnistab kohe seejärel, et mõne teenusepakkuja jaoks võib mõju olla oluline negatiivne, kui raamatukogud moodustavad tema põhilise tegevusvaldkonna ja kliendibaasi. Leevendusena nimetatakse võimalust osaleda uute IT-lahenduste riigihangetel. (Rahvaraamatukogu seaduse eelnõu seletuskiri, lk 63)

 See ei tähenda, et kohalikel arendajatel oleks automaatselt õigus kompensatsioonile.

 Küll tekib küsimus, kuidas hinnatakse reformis 20–25 aastaga kogunenud tehnilise ja raamatukogundusliku kompetentsi väärtust, kui selle kompetentsi majanduslik alus väheneb.

 Spetsiifilise oskusteabe väärtust ei näita see, mitu protsenti kõigist Eesti juriidilistest isikutest moodustavad ettevõtted, kelle käes see oskusteave parasjagu on.

2026: hanke eeldatav maksumus 4,66 miljonit eurot

 Eesti Rahvusraamatukogu 2026. aasta hankeplaanis on „uue üleriigilise raamatukogusüsteemi hankimise“ eeldatav maksumus 4 660 000 eurot käibemaksuta. Hankemenetluseks on märgitud konkurentsipõhine läbirääkimistega menetlus ning lepingu eeldatavaks kestuseks 54 kuud. (Eesti Rahvusraamatukogu 2026. aasta hankeplaan, PDF, lk 1)

 Seda summat ei saa lihtsalt panna kõrvuti mõne varasema väiksema investeeringuhinnanguga ja nimetada erinevust „kallinemiseks“. Summad ei hõlma sama perioodi ega sama töömahtu.

 Küll on põhjendatud küsida, milline on 10–15 aasta täielik kogukulu.

 Sinna peaksid kuuluma vähemalt süsteemi kasutuselevõtt, aastased kasutustasud, hinnatõusud, keskne personal, raamatukogutöötajate väljaõpe, lisafunktsioonide arendused, liidestused, andmete üleviimine ning järgmise tarnijavahetuse kulu.

Ühe pakkuja risk

 2022. aasta analüüs hoiatas valmistarkvara puhul ühe pakkuja lõksu ehk vendor lock-in'i eest. („Raamatukoguteenuste ärianalüüs“, 2022, lk 84–85)

 2026. aasta kultuurikomisjoni arutelus käsitleti hanget olukorras, kus menetlus oli jõudnud läbirääkimiste etappi ühe pakkujaga. (Riigikogu kultuurikomisjoni protokoll, 2.06.2026)

 Ühe pakkujani jõudmine ei tõenda hanke kallutatust, ebaseaduslikkust ega pakutava süsteemi halba kvaliteeti.

 Küll muudab see varasema ühe pakkuja lõksu hoiatuse praktiliselt tähtsamaks.

 Seetõttu on keskse tähendusega lepingu tingimused: kasutustasu muutumine järgmistel lepinguperioodidel, andmete täieliku väljaviimise võimalus, kohalike liideste ja arenduste kasutusõigused, tarnija vahetamise maksumus ning Eesti enda tehnilise kompetentsi säilimine.

Mis saab 20–25 aasta Eesti kogemusest?

 Uue süsteemiga ei asendata ainult kahte vana programmi.

 RIKSi ja URRAMi sisse on aastatega kogunenud teadmised sellest, kuidas Eesti rahva- ja kooliraamatukogud tegelikult töötavad.

 Deltmar tõstatas kultuurikomisjonis oma 25 aasta jooksul tehtud töö, kliendibaasi vähenemise, andmete üleviimisega kaasneva lisatöö ja senise panuse arvestamise küsimuse. Need olid ettevõtte enda seisukohad. (Riigikogu kultuurikomisjoni protokoll, 2.06.2026)

 2023. aasta detailanalüüs näeb RIKSi andmete väljastamise ja konsultatsiooni eest ette eraldi tasu; URRAMi puhul märgitakse samuti, et sujuva ülemineku huvides tuleks ette näha tasu täiendava konsultatsiooni eest. („ÜÜRS-ile ülemineku detailanalüüs“, 2023, lk 70–71)

 See pole aga sama asi mis kohaliku arenduskompetentsi väärtuse hindamine.

 Kui sadu kliente viiakse riikliku süsteemimuudatusega teisele platvormile, väheneb kohaliku arendaja majanduslik alus. Kui selle tulemusel vastav kompetents mõne aasta jooksul hajub, võib kohaliku alternatiivi taastamine hiljem osutuda märksa raskemaks ja kallimaks.

Raha liigub, kompetents liigub, otsustusõigus liigub

 ÜÜRS ei ole ainult uus arvutiprogramm.

 Sellega muutub raha liikumine: senise mitme süsteemi ja kohalike arendajate asemel koondub suurem osa süsteemi rahastamisest keskse hanke ning selle tarnija ümber.

 Muutub kompetentsi paiknemine: raamatukogu ja kohaliku arendaja otsesuhe asendub suuremas ulatuses keskse tellija, hankelepingu ja rahvusvahelise tarnija arendusmudeliga.

 Muutub ka otsustusstruktuur. Rahvaraamatukogu seaduse eelnõu annab Rahvusraamatukogule senisest rohkem üleriigilisi ülesandeid ning muudab ühtse andmekoguga liitumise rahvaraamatukogudele kohustuslikuks. (Rahvaraamatukogu seaduse eelnõu 877 SE)

 Sellel võivad olla selged eelised: vähem dubleerimist, ühtlasem tehniline keskkond, lihtsam ühine otsing ja tugevam keskne tugi.

 Samas on dokumentides endis välja toodud konkurentsi vähenemise, ühe pakkuja lõksu, andmete üleviimise, kohalike arendajate majandusliku mõju ja täiendavate arenduste riskid.

Põhiküsimus jääb samaks

 Eestis oli enne ÜÜRS-i olemas üle kahe aastakümne arendatud URRAM.

 Oli RIKS, mida kasutas üle 500 raamatukogu ja mille kasutajatest moodustasid suurima rühma kooliraamatukogud.

 Oli ja on ELNETi bibliograafiline ning tehniline kompetents.

 Riigi enda analüüsid dokumenteerisid, et RIKSi ja teiste süsteemide arendustingimused polnud ühesugused.

 Sama analüüs näitas, et tehniliselt oli võimalik luua ühine bibliograafiline andmeruum ka mitme raamatukogusüsteemi peale.

 Järgmisel etapil liiguti SaaS-mudeli poole, mille puhul analüüs nimetab Rahvusraamatukogu võimalikuks tarkvara rentnikuks.

 2026. aastaks on hanke eeldatav maksumus 4,66 miljonit eurot. Sellele järgnevad püsivad süsteemikulud ning osa kohalikke erifunktsioone võib tulla hiljem eraldi arendustena.

 Avalikest dokumentidest ei nähtu samadel alustel tehtud 10–15 aasta võrdlust kahe tervikliku variandi vahel:

välise SaaS-süsteemi kasutamine koos litsentside, hinnatõusude, lisaarenduste, keskse personali, andmete üleviimise ja tulevase tarnijavahetusega;

 ning

Eestis juba olemas oleva arendusvõimekuse ajakohastamine ja tugev rahastamine koos ühise bibliograafilise andmebaasi ning e-kataloogiga.

 Selle võrdluse juurde peab kuuluma ka tööjõutootlikkus. Ilma töötajate arvu, täistööaja ekvivalentide, tööaja ja tööjõukulu võrdluseta ei saa teada, kas uus süsteem vähendab tervikkulu või muudab üksnes selle struktuuri.

 Ja selle juurde peab kuuluma kooliraamatukogude mõju. 261 RIKSi kasutavat kooliraamatukogu ei ole reformi kõrvaline osa. Tegemist on suure osaga Eesti kooliraamatukogude võrgust.

 Alles selline võrdlus annaks arvulise vastuse küsimusele:

miks võtta võõralt pikaajaline üürikohustus enne, kui on avalikult näidatud, et oma olemasoleva võimekuse arendamine oleks kallim, halvem või ebakindlam?

 Ja selle kõrval teisele:

kui välismaisele tarnijale ollakse valmis maksma tema tarkvara, kogemuse ja arendusvõime eest miljoneid eurosid, siis millise väärtusega on arvestatud 20–25 aastat Eestis juba kogunenud kogemust – sealhulgas süsteemi, mille najal töötab suur osa Eesti kooliraamatukogudest?