Luuletuse nurgavoodi
Luuletis
See hinge ja ihu tuletis
Käskida ei saa
piitsuta ka
Võib tulla ta paljajalu lumises linnas
või tikkkontstes kingais
Sulle päevöösel kuklasse
hõigates hingates
Vahel ta tulekust rõõmu
vahel valu
Temas elusünnitise sõnatäheline kokkuvõtt
nii palju illusioone
argiselt vähem paraku tõtt
2004
Kohtumine
Mu mälusõrmed ei ulatu sinuni
kuigi küünitan helendust
su suudluste varjude järele
Mu mälukäed ei ulatu mäletama
kuna Vesi ja Tuli kokku meid viisid
kivistades meid
Nii sajandeid rahnuna seisime
Kuni tuli nimetu Kujur
välja raidus meist marmorist Embuse
1992
Sa usu
Su sõrmedes Kevad
ärata mind
Veel Talv talvitub minus
ära arastu himus
Soe poegagi pole mu tegudes
ammugi mõtteis
Vaid soe
kuum süda
suvi tärkamas
su puudutustest
1987
Naiivselt
Ole see lävepakk
mille ees peatub hommik
Las me kehad kõnelevad veel
teineteise puudutuste keeles
kogenematusest kogelevalt
märksõnu otsides
Las veel võimul on öö
Päike me kehad pimedusse mataks
sõrmede silmad ta kaega kataks
1990
Väljal Tulihobune kappab
Väljal Tulihobune kappab
galoppides kihkude puude alla
Korraga kukkudes
veeretub temast
äkitselt lumepall
Kumerdub kuumab mu pihus
Avaneb
sulatub
lõplikult
olles su ihus
1990
Miks
Minul on tikud
Sinul vahane küünal
Miks istume pilkavas Pimedikus
2007
Läksid
Läksid
kustutades tule
Nüüd Pimedus mu ümber palub
Tagasi tule
Ja äraminemiste uks
igaveseks sule
1992
Mõistatus
Oled katkine uur
Aju sügavaimas taskus tummalt lebad
olles enne ärapõlanud kõik kellassepad
Miks sind üldse üles keerata üritan
Nii alatasa
küsivad su numbrilauba
silmad
suu
1991
Igatsus
Kui minu tundeid saaks mõõta
määrata selle füüsilist massi
suurust kilodes
Või mis
tonnides kindlasti
megameetrites
Teile annaks ta kaaluda
kas poleks tore
Aga ei alla kolmesadat meetrit
juttugi pole
Mina Eiffeli torn teile vaid vaadata
Mina samuti vaen
ülevalt alla
Kuigi kui ausalt
teist kõrgust igatsen enese kõrvale
Sekundi igavikust
Sajandi juba
oodanud olen
1987
*
*
*********
*
*
*
*
*
Sai tõmmatud üks rist
seinale
Ja teine enese
ja sinu vahele
Kuigi jah
Kuigi veel
Koos magame
voodis kahele
1998
Mälestusmärk
Seal
oma tähtkujust järgmises
kohtasin Sind
Mälus sellest
on märk
Mälestusmärk
2003
Südamete vargus
Meie lastele sa muinasjutte
ei vestnud
ei lugenud ette
Lõid hoopis ühe müüdi
et isa kõiges ja kõikjal on süüdi
Isegi maavärinas teispool maakera
Nagu õhtuhiline varas
vaikselt ja sala
mind
ja mu nime
nende südameist
ära võtta sa tahad
2005
Aru ja saamine
Vahel tõlkida on vaja emakeelt
omi ütlusi ja meelt
Vahel puhtaks kustutada
valget paberit
Või vaid musti klahve kasutades
mängida ka klaverit
1995
Õhkõrn
Õhkõrn kui koolibri munakoor
mu lootus
Sind enese ellu äratada
Ära tõmmata see loor
läbi mille
su siluetti vaid aiman
End painan ja painan
Sind iseenda süümele ma laiman
Kuigi paokil mu südame tagauks
Tegelikult päris avali
Tummtuksudes tumedalt
Salali
1991
Sa unustasid
Ma mõtlesin et tean
tunnen kõike selles ilmas
Paraku ei ennast
Ma kui käsi
sõrmiks kustutatud küünlad
nüüd krõbedamais külmas
Lihtne
Unus sul
mu sõrmedele tõmmmata
tundeist soe kinnas
1998
Jälitasin Vaenlast
Kaua
Tundes ta lõhna
Ta lähedust
Enese ja tema kõhedust
Ta jälgi auravaid lumes nägin
Kuuvalguses ta varjatud varju
Ta väsis
Lõpuks seletasin ta selga
Kukalt
Jätsin jälituse
Mõtetuse
See mida nägin
Mu enese selg
Mu kukal
Mu enese hing
2005
Jääminek
Jää läheb
läheb raginal
tume pragu põiki üle rinna
uksi paugutades oma pinnal
Kes jääb
kes jääb
Vesi jääb
ja kalad
ja mina
vetikais kinni
Jalas puudane kivi
järve põhjas
mudas
juba sünkjast sügisest saati
1991
Palat number kolm korda kuus
Palatis number kuus
poolteist aastat
või kaks
Haiglakoridoride pikkustest
mõõdet iga meeter ja vaks
astutud tuhattuhandeid kordi
Õhtul silmi ei sule
Lootus ometi tule
no tule
Hämaras leban
Ukse allservas
paistmas on valgus
On see lõpp
või ehk tõesti
millegi
veel nimetu algus
2005
Katkenud side
Sild kaardunud jõe kohale küüru
Lihttellistest
mördiks tunded
Sa variser
varisesid kokku
Nüüdseks me
kruusateed mida ühendada võtsid
eales enam ei saa kokku
Lohutab vaid
Postiljonist tuul
me kirju kandes
õhupööristeski kokkusaamist
igatsevat tolmu
1993
Mis maksab pisar
Mis maksab pisar
mis valamata
Mis kaalub mure
mis jääbki murdmata
Eriti kui need su enese omad
Oleks nagu punktid
tegelikult komad
Raskus neist kasvab
kaalu alul vaid hoomad
Kodumullal
Alul selle pääl
ajas edasi selle all
sa lõpuks vingerdad
lausa roomad
2006
Palju on antud
Palju antud on sulle
elada
Antud südamelööke
lüüa
kui mõranev kirikukell
Tukslemas küsimärk
Kartuses
lootuses
ootamas oled
Seda viimast
milline ära su viib
Siit Ilmast
2004
Pilvedel kõnd
Kõige hullem
kui enam ei julge sa unistada
Siis ära kõnnib sinu seest
Väike Mees
Kas sellest sa unistasidki
Nüüdseks Suur Mees
2006
Üksik olen
Üksik olen ka massides marssides
otsides kaaslast
Leides ta lõpuks
enese seest
Pihtida tahan vaid paberile
valgele lehele
ei tema taga räägi
ei lobise
2005
Elusõied
Lilli õitsvaid
elavale kingi
hingavale olendile
südamega süleldud õisi
Kadunut jõuab ju pärastki leinata
siis kui enam ei hingata
ja õied ümber sarga temaga on samasurnud
Barbar Aeg nagunii
astub läbi su leina
otsekui krepppaberist seina
1989
Poeg
Liidetav sina
Liidetav mina
Magab nohinal Summa
me kõrvalvoodis
Lastes meil tunda
Looduse Liitmiselumma
1985
Isadepäevaks
iseendale
Isa veel vaid tahab
yhte lipsu
Yhte köit ümber kaela
Eriti siis
kui ta pelgalt vaid minutit kymme
lapse saamiseks
isaks olemiseks
pole näinud
seda valu ja vaeva
Isal lipse on niigi
Ja tegemisi mida laps
ei näe nagunii
Elul isa ketti on pandud
ylepeakaela
Ja nii tihti tal pole aega
Enamasti vaid
Tere ja head aega
Isa veel
yhte lipsu tahab
Yhte köit
ymber kaela
Seda omaenese verega seotut
kõige kõige lähemalt
Sellist millega väikesed käed
suruvad sel päeval
ymber issi väsinud kaela
2006
H.A.-le
Miks kardad
miks piinled
Ära arastu
Kunagi
Nagunii
mind ära kutsutakse
ära murtakse
Tean
ei saa sa minust
ei ümber
ei üle
Annan sul lohutust
mina samuti
Olin su Majakas
nüüdseks sile silmitu kivi
Surnud Mägi mu nimi
2005
V.V.-le
Mina lähen
ja sina lähed
kuigi jääd paigale
Jee
jee
Uks lahti
Eest ärad
Ees on ära
ees on mineku
ees on tee
Kuigi sina jääd paigale
arvan et lahkume
juba enne kui kohtume
See kui tees
Mina juba lähen
aina üha
eemale
Jättes enesest jäljed
viievarbalised
soojad
auravad
su meeltesse
Lahkun Maailma servale
seal kõlgutan jalgu
2006
Mäluta rahvas
Ei
ei sa puid raiduma pea
tüved pehastuvad teisiti ka
Juured kisu maamälust lahti
Kuivavad
lehed
oksad
Ja
puud langetavad pea
Ei enam
vastu vaidle eal
1989
Vale
Valust valati vale
sõnast sõnuti vale
teost teotati vale
Valest valati valu
Valu vasakule
Tõde paremale
Parem vasak
VALE valati rõngaks
millega täna kägistatakse MIND
Homme ka SIND
Inime
1995
Rebit leht ajalooõpikust
Eilsemast tuhat korda eilem
mina juhtisin vägesid
Suuri ja armutuid malevaid
millede lõpus voorid
täis hoorade kilkeid
ja saakide kõlinat
Sõdurid
need tulid mu järel
enestest tuhastunud jälgi jättes
kus igaühes redutas karjatus
Mõõk oli mu vend
Võit õde lihane
Heitlustest piisas
et mu nimi
kuulduks isegi siia
sammmaldunud sajandite takka
Olin ja jäin õuduste puuks
Kuni vibu
need saatuse
fataalirooniliselt
kaardunud huuled
naeruks pingestusid
puurides mu pahksüdamesse
tornikella seiskunud osuti
1993
Rahvuse kooma
Sääl loobusin oma nimest
lahti ütlesin oma sugupuust
Kahtlesin
kas seda olnudki
Vahest vaid kokteil
ajalookõrtsist
Isanime muundama pidin
Emanime ära peitsin
ajukäärude vahele
Ometi mälu mäletab
meeles peab
kuis lapsed surres kisendasid
kodusest kakust
ümber külmkõikne Siberi vaikus
Jah see oli sääl
kus me rahvuse väljakasvamata mets
kirvehoopidest kaikus
1992
Sa ei pea mitte valetama
Ei peagi valetama
Piisab küsimustest vastusteta
Kohtadel
Aegadel
mil peaks rääkima
lausa karjuma
vaikimiste valemüüridest üle
1997
Pioneer
Ajastu laps
kõiksuses seisan
jalad on harkis
ja puusas on käed
kaelas punarätt
Taldadest juustejuurteni
olen sust üle
Maamuna
sina
kes sa vaid mu
tagumikku näed
1987
Anno Domini 1982 Afgaan
Inime
sa räpane loom
oma himudes püherdad
nägu ette enesel väänates
teeseldes
aina üleolevalt
üle olla tahtes
Seda seniks
kuni sa pole
Elult saanud matse matsakaid
Vanakuradilt eneselt saanud paisid
ja muid nähvakaid
Seniks kuni sa pole üleelanud sõdasid
mis laseks sul aimata
su enese nägu vahtida
ja seda
kuis sõprade soolikaid
söövad penid
Mina ise pooljumal
poolmuidu selleks sain Anno Domini 1982
Sõuan pilvel
piiludes teid mitteusklikke
Usun vaid
saate selgeks kord tõe
parem hilja
kui üldse mitte
Bitte bitte
siin teile bidee
mulle idee
Afgaan Anno Domini 2000
2000
Hüvasti
Hüvasti raamatukogudeks ehitet lossid
hüvasti kultuuripaleed
hüvasti hulkurkoerte ja pättide alleed
Veel joon elu enese vahuveini
suuga ka puuduse puskarit pruugin
ja suuruse surrogaate
juhhei
Jumalaga raad
su parkettpõrandad
jumalaga jõulude õud
uusaastasabatiball
Ei Kristuseks saa mina eal
siin ilmas
siin inimkividest väljaku peal
tuulelipuna põhjatuuli suudelda
mu süda enam lihtsalt ei suuda
1992
Mäss või revolutsioon
Paratamatus
et on lolle
Paratamatus
et on idioote
Paratamatus
et on Noalaevatäis tarku
Paratamatus
et meil Vaimu segav keha
Paratamatus
et oleme surelikud
Paratamatuste parastus
et tõstame selle vastu alati mässu
Enne ja nüüd
Igavesti
1991
Tõe aadress
Mul pole teile
selget
senimaitsmata Tõde
Tunnen vaid ta õde
kodanikunimega Pooltõde
2006
Puhtas emakeeles
Sajandeid me
kuulsime
Maul halten
Moltšath
Kui joovastavalt hää
nüüd kuulda on emakeelset häält
Toompeakantsli alt ja päält
Olge vagusi
voonakesed
2000
Pääse pääsu
Nagu pääsulinnu
Eestimaa
võtaksin su kaenlasse
minnes ja pannes
Su Islandi kõrvale
Idale
Suurele Peetrile
jätaksin merele avapääsu
ja talle akna kõrvale Euroopasse
ukse raiuksin
las marsib EUsse
otse Brüsseli linna pääle
see ehk teeks kuuldavaks me hääle
1995
Tühjuse külvaja
Mul peotäis teri
eod neil õrnad
Aiman
viib need tuul
kandes need umbrohu hulka
Nagu mu enesegi juured kuivamas
ahnelt huuli praotavas
asise Eestimaa sosinas
1999
Kurgedele
Hei teie sääl
kel nii tihti kirgastub hääl
Hei tei sääl
Kes te masside tisside tippude pääl
Alla ka kaege
või silmil teil kae
Ometi meie teie kaelaluu
Teist tallatud õlad
ja jalad
mis kandmast teid väsind
Meilgi varvastes varblased
tahe tiivaga kõigele lüüa
Igatsus ka
Egiptimaale lennata ära
1994
Vivat Rooma
Vivat
Kõik teed
Viivat
Viivad
Rooma
Rooma
Läbi terve elu sa roomad
Näha et korraksi
oma ROOMAT
1993
Eesti eest
Kui Eesti eest
surema peaks sada meest
kuid püsima jääks Isamaa
Kas oleksid sa selle sajakonna sees
Isegi kui teadmata jääks
sinu nimi
ei hõbedasse kulda seda raiutaks
ei tänavaile nimeiks pandaks
Su hauakünka peal eal
keegi pead ei langetaks
Sa vasta
põlved Emamaa palvetaval pinnal
Valedeta vannu
Kas keeldumise märk
on sellel hinnal
Ja Eesti eest surema peaks
üheksakümmend üheksa meest
2005
Ärrituslik
Juhan Liiv võinuks pigem öelda
Kui seda keelt ees ei oleks
Me eneste keelt
segamas meelt
Segamas integratsiooni
loomaks illusiooni
et suudame suubuda
sulanduma Maa ja Ilmaga kokku
2007
Statistika
Kodutute
Invaliidide protsent väheneb
Enam tundmata
ei külma
ei nälga
Nad lihtviisiliselt suretatakse välja
Nii saame viie esimese hulka
Punane Raamat mulle ulata
Anna
Tahan sinna kirjutada
Mitu
mitu miljonit nime
Paljud selle ajaga mil kirjutan
Elu oma käega
ise lõpetavad
Kahjuks Punasesse
vere karva Raamatusse
inimeste nimesid
saatuseid ei kanta
Samuti pole Asutusi
millised väljastaksid Südametunnistusi
2007
Lõikan ma leiba
Vanaisa lõikas leiba
Kannikatüki
Ise pomises
see Riigile
Mina samuti lõikan leiba
Kannikatüki
Loendades
see Riigile
Ja viilu lõikan pätsist
Öeldes
see on tulukulumaks
Veel viile lõikama pean
et maksta makse
otseseid kaudseid
Viil viimane jääb minule
2006
Kas Sina tead
Kas Sina tead
Kus on SilmaMaa piir
Ja kustkohast enam
tagasi ei saa
Kus kõik on segi
Jalad on pilvis
Ja õlgadele surumas Emake Maa
1998
Absurdne Õun
Maailm
Maakera
Otsekui suur Absurdne Õun
Päris ladvas
Vaid hetketi
kohati päikesepoolne
Pöördumatult pööraselt tiirleb
ümber oma varre
Mis nagunii ju murtakse
siis kui tuleb Issand Hullus
võigast naeru lagistades
tassib ta oma Tarre
1991/2006
Hoiatuslask
Ära kõnni Hulluse kõrval
kes muiates lubab sul olla Napoleon
Naerdes nakatab su
kannapööret ei suuda teha enam sa eal
Jäävad üleõlavaated tagasi
ees sul Loojangu loode
jälgedes järgnemas Hämarik
1989
Algus
Su veimevakk tühi ääreni
minulgi Aarete Saar avastamata
Ja me varakambris tolmlemas tolm
Ja me varakambris tolmlemas tolm
Ometi kiirgab säält emotsioonide helendust
Ja lootused tõstmas on pääd
Ja meil veel kaks paari käpikuid
Me emade eneste kootuid
Neisse põimitud tulitav südamepaar
Ruske kui hilissügise uibupuuleht
Tukslemas ühtimise meeles
selle kõlas ja keeles
1985/2006
Kolgata mäel
Mööda
mööda lööb sõrmist
see haamer
mis aastatuhandet kaks
vana praeguseks
ometi täpselt tabades
sepistet naela
Oo kuis valus
see oli
siis kui risti mind löödi
Kolgata mäel
Sinuga koos Kristus
Mina sinust
ühtaegu
nii vasakul
kui paremal pool
1993
Ühtemoodi
Vaid eneste kaudu
mõistame Maailma
Ja tahaksime et
Mäed
Orud
nende vahele surutud puudki
oksal redutav Lepalindki
kannataksid
või naerataksid
koos meiega
sinuminumoodi
Omades meiega
ühist tunnetuskoodi
1995
Hulluse valem
Mis on üks Hullus
Lühis
Ka seda
Mis nõdrameelsus
Ajata aju
Kindlasti
Mania Grandiosa
Lihtne
Aju valib lühima tee
Oledki Mozart
Spinoza või keiser Franz
Mõistus nii halastab sulle
Ei enam
vaeva ei valu
Oledki päral
Oledki hull
1995
Mina olen Nõia Poeg
Mana mana
ära su manan
Tulen kui Raju
Ära karju
Ära karju
Andeks ära palu
Hilja
Hilja
Mina ise valu sinule palun
Tulles üle tuhase Maa
läbi seitsme risttee
maandun su õlale
andes ruumi vaid su valule
Mana mana
ära su manan
2006
Ilmaaegu
Kaevab ta kaevu
sääl ujutab laevu
Kaeb ta kaevu
nähes põhjas üht nägu
Küünitab kätt
hiljem ja praegu
Ilmaaegu
Kätte iial ei saa
sest vahepealsusse jäävad
mõtte ja teo
taevas ja maa
2002
Hundiuru ulg
Hundiurg
maa all
soekutsikad seal
peidus
urisevad
näidates hambaid
juba otsides ohverduslambaid
Sinus eneses nad
Riigikorrast
kodust
ja geenide padrikuist
sõltuvad
kas murdjaiks huntideks
kasvavad kutsikad
1999
Jumalasalgaja
Ja Jumal ütles
Saagu valgus
Kord on kord
Nii mõtles mutt
ja pani lambi põlema
Hiljem kolis ta teise urgu
sääl teine Jumal
Valgust ka ep põle
2000
Kirjanduslik pohmell
Hey hey
Eesti keeli Hei
Olen Väga Vaba Mees
Vabamees
Ajuvaba mees
See on tees
Mitte anamnees
Kohevarsti hakkan kirjutama
Eesti kirjavärki uueks looma
Üllitistest peagi saa rutiin
See kuradima Kretiin
Kes mind jooma ajab
Põnts põnts põntsadi
sõna kui tennisepall
tühjal areenil
elik minu sihverplaadi aluse esipaneelil
kajab
Areenil
kus olen ühtaegu Härg ja Matadoor
Kes siia mind vajab
Kinni sulet my door
Ach ach
Läen parem schraibima
2006
Mere röövel
Avamere röövis üks mere röövel
taskuisse toppides
kõik vetikad kaladki
ja seitsmenda laine
Kõik selle kokku kraapis ta öösel
ja varastas veel see mees
tähtede peegeldusedki veelt
Kukrusse kuhu tardunud viimne vaskmünt
Mahtus ju veel
Sinna torkas veel lisaks
briisid
tormid ja hoovused
Ruumi leidus isegi merelindude kisaks
Näkid naisteks ta kosis
pulmakinkideks ulatades peotäied merevett
Hiljem igavus valdas
kaevus päevi ujutas paberist laevu
Ja siis
ühel udusel ööl kõik tagasi andis
ise viskudes murdlaineisse
Nüüdseks vaikus ta nime kohal
laotab tiibu
Kuulujuttu vaid kuulsin
Meri ta röövinud
1999
Pegasus
Pegasus ruunatuna vedas
kolhoosikorra sõnnikuvankrit
Kontorist mööda kui kolistas
avatud aknast
sääl kirjutusmasinat silmas
Hirnatas
Rapsides püüdes vabaks
äkitselt täkku läks täis
1988
