Lühidalt:

http://rus.postimees.ee/3320205/landshaftnyj-festival-pojezii-sorok-pojetov-v-tartu?utm_source=rus.postimees.ee&utm_medium=button_article&utm_content=3320205&utm_campaign=fb_social

Kelle palge poole sina palvetad?

Kelle palge poole sina palvetad?

Millega hindad?

kuuldut

nähtut?

Oma silmade

kõrvade kaudu loodut ulmet

et sinu õigus on suurem

igiõitsevalt õigem

Palveta

et sa mitte ei eksiks

oma hinge ja näo järgi kõigile Jumalat luues

2010

Lühidalt

http://w3.ee/openarticle.php?id=2180524&lang=est

See lõpmata arm…

                                                 

                                                                                        Kaasautor:  Julia Mironova                            

     Koidest puretud jalapink armastas koledal kombel külmkappi, seda köögis troonivat jahedat iludust. Külmkapp oli saksamaine, täpsust ja korda armastav, otsekui hõbedane kronomeeter. Ja kui palju lisafunktsioone temas!

     

     Aga jalapink oli vana ja väsinud. Kuigi jah, kunagi oli ta lausa tallaaluseks olnud peenes magamiskambris, seda lausa  mõisahärra  Frau buduaaris.

Mistõttu tönkas ta, veidi küll arhailist, saksa keelt.

     

     Mis on vana mehe armumine? See meeletum kui esmane kirgastumine. Otsatult täis küpsust ja mõistmist, otsimas rohkem hingelist kui ihulist lähedust.

Ja mis lõputu piin, sõnatult seda tunda ja eneses kanda!

      

     Oli see  nüüd hilise sügise üksik, eriti ere tunduv päiksekiir või  tihase selle aasta esimene toitu otsiv toksatus vastu aknaruutu, igatahes see seletamatu „miski“ sundis jalapinki omi tundeid külmkapile lõpuks avaldama.

        

     Ja mida ta kuulis vastuseks?

„Kui su intellekt pole kõrgem tabureti omast, ära tee proovigi ronida mu troonile!“ ütles külmkapp  ja armus hoopis pilusilmsesse nõudepesumasinasse, kes teda küll alatasa oma hoolealustega – sööginõudega pettis. Neid toidujääkidega kaetuid kui pruugitud prostituute hellalt kallistades säravateks nautlemishetkedeks – taas delikatesse kandvateks hetäärideks puhtaks pestes.

Bon appetit!

2010

Aeg on teine, õõnen tõõne

Mul üks nägu

Unest

aeglase vine

ja vinnaga

Vanaisast

Ta esimese Eesti

aegasjalik suvehommikus kobistamine

Sahvriukse kriuks

Kassi nuruv kurin

Lohinal

möödaminnes

ja tagantkätt nappsuine: „Kõtt!“

Köök

Kus põrnitseb lauavagudesse küntud põrandalt aeg

ja kuusekäbidega kell käib sel klõbinal kannal

Pliidi alt sädemeid viskub

kui kuiv kuuseoks susatakse

tulele hakatuseks

Aknast näeb

udust jalutuks niidetud

Hildat

„No joba jälle tulep seda Rootsin tettut  hobeseniidukit lainama

Ah, ja mina käkse kaitskümmend aastat hainte all

Ei anna!“

Räägib vanaisa hääl ja ettevaatlikkus

Viljakohvi lõhn

kannus

millel rukkipead tolmlevad

Soolane

põski ja käsi

hingamist

määriv suitsusink

Kümme praetud

poolpunase

rammusa rebuga muna

kallerduvad taldrikul – „Poig, aig om ärgata!“

Küll tahtsin siis ja nüüd seda poolund hoida

kinni pidada

lausa raamidesse rabada!

Aga aeg

on teine –

vihaselt linnane

jah nii ennevidevikuline

Mürre

ja

õõnen tõõne...

16.01.2015

1939

Väikeetnoste südamed sulasid ära
silmaveeks
Sel viimasel
rahukevadel

1939

Moskvas
Neid pisaraid –
mitte ühegi rahvuse omi
ei uskunud ammu üks piibuga Mees

Ja kui ka mujale vaadati

lootmises kiigati –

Läände

Itta

Lõunasse

või

päris Põhja –

Ep kusagil paremat

elusat nahka –  vaid parkimine uues kuues ja hääduses

Ent Firenze sekretär* naeratas Põrgus

nii malbelt kuulates taustaks Dante piinamiskisa
ise istudes sarvedega kroonitud peadega ühises lauas
Kõlistas sulenoaga pokaalil
ja ütles:

Jõujooneline globaliseerimine
see tõeline 
alles on ees

2010/2015

"Lugeda, et meid mitte välja ei loetaks..."

http://huikajad.blogspot.com/2015/06/indrek-hargla-maskiball-palve-2.html