Vaid kiil teeb võrisevaid tiire
Maa madal
vaitvagane
Üks silmapaar nii iirissinine
Teine kanarbikust meest on
pärit
kuldvahulise õlle karva
selliseid
päriselus kohtab harva
Nad ristikus
mahekargest
Neljalehelistest võrgutatult
libledest vaid õlepadjajagu
rohkem
kõrgumas nüüd rohu juurtelt
Üksteist vaatlevad need
vihata
Ujuvad vaid pilved silmis
Nad pärit siitsamast
nii ligidalt
Verelähedalt
Ühestsamast majast
lapsepõlvest saati põdurast
Sünnitatud ühest üsast
kümme kuud vaid vahet
ema rinnapiima jagus
mõlemile
vennast mehele
Ei saanudki nad teada –
kumb kumma tappis
varem
enne
Kõhn kõdukarva vanamees
Õhtu eeli
võõrerinevaist mundreist
paljaks koorituna
nad üheks
ühte
hauda mattis
Isal sissepoole veeres pisar
Ema poolekssaetult langes
kalmule
Vaid kiil teeb võrisevaid
tiire
Maa madal
vaitvagane
2010
Kogumikust „Raamideta Maalide Galerii“ 2011 Tartu
